Erinevast ajast pärit kaartidel kujutatud sümbolitel on erinev tähendus, eriliseks teeb need saatja isiklik pöördumine. Foto: Margus Ansu

«Sellisel soovil on hoopis teine tähendus kui arvutimeilil või telefonisõnumil,» leiab Tartu kunstikooli õppejõud ja rahvaülikooli õpetaja Imbi Kruuv, kes räägib postkaartide saatmise tähendusest ka oma õpilastele.

Tänasel päeval on aeg suurim defitsiit ja küllap seetõttu on hakanud postkaartide saatmise tava kaduma, möönab ta.

Erinevalt kaugetest aegadest, mil kaardi saatmiseks polnudki vaja erilist põhjust. Näiteks antikvariaadist võib leida põnevaid vanu mustvalgeid stuudio- või lembefotosid, millel on kirjas lihtsalt mõni hea soov või sõna «mälestuseks».

Tollal täitsid kaardid ka kirjablanketi aset, olen avastanud vanadelt kaartidelt väga põnevaid tekste, ütleb Kruuv. Ka vanaaegsed koloreeritud mustvalged lembepildid on väga huvitavad.

Head soovid

Postkaardi võib saata mis tahes elujuhtumi puhul – et lihtsalt kellelegi heameelt valmistada. Kas või uue nädala alguse puhul. Õnneks pole päriselt kadunud linnavaadete saatmise komme – on ju vahva saada reisil olevalt sõbralt Pariisist Eiffeli torni pildiga kaart.

Paberil saadetud kutset ei tohiks jätta tähelepanuta – kindlasti peaks saaja andma saatjale tagasisidet ning teatama näiteks oma äraütlemisest.

Kui otsustate läkitada kellelegi kaardi, tuleks läbi mõelda sõnum, mida soovite edastada. «Alati ei saa loota ridade vahelt lugemise oskusele, adressaat võib tõlgendada head sõnumit vääriti ja hoopis solvuda,» teab Kruuv.

Tähtis on ka kaardi välimus ja materjali valik. Vahel on pisike, aga väärikast materjalist kaart palju toekam sõnumikandja kui suur, uhke ja värviline kaart. Alati on olnud kasutusel kunstnike kujundatud, illustratsioone meenutavad kaardid. Käsitsi tehtud

autorikaardid on väärtuslikud tänu nende kordumatusele.

Oluline tähendus on ka sümbolitel. Sageli kasutatakse kaartide kujundamisel kuivatatud lilli. Aga mõne inimese silmis võib kuivatud õis olla kaduvuse sümbol.

Sümbolitest kubisevad ka kõikvõimalikud tähtpäeva-, sealhulgas jõulukaardid. Igal ajastul on domineerinud omad sümbolid, omaaegsetel näärikaartidel olid nendeks verivorstid ja vokid.

Jõuludki on mitme tähendusega, näiteks erinevalt kristlastest on maausulistel see püha seotud eelkõige hingede ajaga. «Seepärast ärge valige suvalist jõulukaarti, vaid mõelge natuke selle saaja usulistele tõekspidamistele ja suhtumistele,» õpetab Kruuv. Kui teate, kui oluliseks adressaat üht või teist tähtpäeva peab, oskate valida õigeid sümboleid ja värve.

Jõulised sümbolid

Kaardi välimus ja selle sümbolid võivad olla osa sõnumist. Arvestada tuleb saaja vanust, positsiooni ja ka omavahelist suhtlemistasandit. Väärikale vanadaamile ei passi täpselt samasugune saadetis kui noorele neiule.

Läbi aegade on jõuludeks kingitud lumiste kuuskede ja lumiste majadega talvepilte. Päkapiku- ja muinasjutujõulud põhjapõtrade, saanide, jõulusokkide jms sümbolitega on samuti levinud. Kuid kaardi juures võiks alati olla ka pisike üllatusmoment. Kõige igavam on saata ports ühetaolisi kaarte trafaretse lausega «Häid jõule!» ning lisada sellele vaid üks rida: «Soovivad need ja need...»

Mõnelt vanaaegseltki kaardilt vaatab vastu äriline jõul ja kingiteema, mis meie ajal siiski on hakanud ületama igasuguseid piire, leiab Kruuv.

Erilised on laste tehtud kaardid – neil on kingi väärtus. Täiskasvanu looming ei sisalda iial sama palju soojust ja siirast heasoovlikkust.

«Ärge unustage, et head soovid peaks panema kaardile kirja oma käega, sest olulised sõnumid tuleb edastada isiklikult,» ütleb Imbi Kruuv. Ja näiteks jõulukaartide saatmine võiks olla kogu pere ühistegevus.

Meelespidamise reegleid

• Õnnesoovikaart – kui see on käsitsi kirjutatud, mõjub see kõige isiklikumalt. Lillede juurde peaks alati kuuluma ka kaart.

• Tänamine – tänatakse iga heateo ja abisaamise järel kaardiga, kirjaga, lilledega või šokolaadikarbiga, samuti tänatakse külaskäigu järel. Tänukiri või kaart tuleks kirjutada käsitsi, ent ka trükitekstiga kaardile lisatagu midagi omalt poolt.

• Kutse on eraviisiline või ametlik. Ametlik kutse või kutse suurele pidustusele tuleks saata kirjalikult, vähemalt nädal enne sündmust. Tähtsa sündmuse puhul tuleb kutsele vastata.

• Kaastundeavaldus – kirjutatakse võimalikult kiiresti pärast surmasõnumi saamist. Kaastunnet võib avaldada ka õnnetusjuhtumi, lahutuse, kurja kriitika vmt puhul.

Allikas: Vilma Parbo «Suhtlemisetikett: oska olla»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5