Intervjuu Tartu linnasekretäri Jüri Möldriga
(35)
16.11.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Linn lükkas eile tagasi supilinlaste nõude võtta
kortermajalt ehitusluba.
Mis oli linnavalitsusel taotluse tagasi lükkamise lisaargument võrreldes eelnõuga? Sisu oli umbes nii, et antud juhul on planeeringuga püütud reguleerida ka küsimusi, mida tavaliselt ei reguleerita, nimelt konstruktsioonimaterjali tavaliselt detailplaneeringuga ei määrata. Sellest lähtudes leiab linnavalitsus, et ebaotstarbekas on planeeringut muuta ja ehitust peatada. Aga seadus ka ei keela planeeringus konstruktsioonimaterjali ette kirjutada? Seda küll. Järelikult võib selle nõude sisse kirjutada, kui vajalikuks peetakse? Võib. Seega: kui planeering kehtestati, ei pööratud sellele nõudele tähelepanu, aga võib tõlgendada, et peeti vajalikuks? See loogika võib õige olla, et keegi ei pööranud sellele tollal tähelepanu. Kuna planeeringu menetlemine võtab aega mitu kuud, siis ei peetud eriti otstarbekaks seda nõuet eemaldada. Et siis planeeringut korrigeerida ja siis jätkata ehitust? Jah. Aga vastuolu projekti ja planeeringu vahel on olemas, midagi tuleks ju teha? Praeguses olukorras tahab linnavalitsus tagada, et hoone välisilme tuleks selline, nagu planeeringu järgi pidi olema. Et ei tekiks rohkem vastuolusid. Aga planeeringut ei muudeta. Ja planeeringu ning projekti vastuolu säilib. See on siiski kummaline pretsedendi loomine? Aga küsimus on ka selles, kas on mõistlik kulutada, hakates praegu vastuolu likvideerima. Mida see annab? See annaks signaali, et linnavalitsus järgib õigusakte ja peab enda kehtestatud reeglitest kinni. Pakazuuhaga tegelda pole ka mõtet. Seda asja oleks mõistlik muuta, kui muudatusel oleks mõistlik sisu. Praegu on asi ka hinnangu andmises, kas kivikonstruktsioon on nii tohutu eksimus või ei ole. Kas selle pärast peaks kulutama inimeste tööd ja aega planeeringu muutmisele. See on muidugi filosoofiline vaidlus, kas on tähtis. No mina arvan, et ei ole. Kui palju oli linnavalitsuse istungil juttu rahalisest argumentatsioonist? Üldse mitte. Me rääkisime tegelikult sellest, et ise käitusime valesti. Sel hetkel, kui tuli vaie, oleks pidanud arhitektuuri ja ehituse osakond ehitustöö peatama. Tegema ettekirjutuse, aga seda ei tehtud. Siis oleks maja olnud oluliselt vähem valmis ja kahjud olnuksid väiksemad. See on siis juhtnöör edaspidiseks: kui vaie tuleb, peab töö kohe peatama, sest siis on lihtsam kas lammutada või ümber teha? Just. Mida arvati planeeringu menetlemise kohta? Planeeringu menetlemise kohta öeldi tõesti, et kus olid ametnikud, kes pidid kooskõlastamisega tegelema. Kui praegu leitakse, et puitkonstruktsiooni nõue oli tohutu viga, siis kus me varem olime. Kes üldse arvab, et puitkonstruktsioon on viga, konstruktsioon on viga? Kas linnavalitsus? Kui asja kokku viia, siis linnaarhitekt arvab, vastasel juhul poleks ta saanud vastupidist lubada. Kas ei või tunduda, et linnavalitsus püüab oma eksimust õigustada? On mõistetav, et ametnik peaks kaitsma avalikkuse, sealhulgas ka arendajate huve, aga praegu on tuldud vastu arendajale, et ta saaks ehitada odavamalt. Kas see peaks olema ainus tingimus?
Ei, kindlasti mitte. See ei saa olla ainus tingimus. Mina pole ehitaja, mõtlen oma juristimõistusega ja minule jääb see puitkonstruktsiooni nõue arusaamatuks. Minu sõbrad ja tuttavad, kellelt olen arvamust küsinud, ütlevad samuti, et tähtis on ikkagi hoone välisilme. Jään arvamusele, et arendaja koostöös ühe linnaametnikuga tõmbas linnavalitsusele koti pähe. Ka Supilinna rahvale, kes seda puitu sinna nii kangesti tahtis. Kuidas me ka ei õigustaks, et kivikonstruktsioon miljööd ei riku, välja tuleb ikka nii, et kokku lepiti üks ja ... Sada protsenti nõus. Istungil kõlas ka see, et antud juhul linnavalitsus otsustas ehitusluba andes puuduliku informatsiooni alusel. Ma möönan, et otsuse oleks pidanud langetama kõiki argumente ära kuulates. Selles mõttes on jah mõneti kott pähe tõmmatud. Räägiti ka, kuidas tulevikus vigu vältida – vastutus tuleb rohkem osakonna tasandile viia, nagu linnapeagi ütles. Kui kott pähe tõmmati ja asjaajamise korralduses on aps olnud, siis kuidas ametnik korrale kutsutakse? See on osakonnajuhataja ainupädevus. Siin ei saa ei mina ega linnapea midagi öelda. Tauniv hoiak siiski oli? Linnavalitsuse hoiak oli tauniv, aga ma ei ütle, et see vormub distsiplinaarkaristuseks. Netikommentaatorid räägivad, et ehitage, kuidas tahate, küll pärast annab asja klattida. On kahetsusväärne, et selliseid üldistusi saab teha. Kõige kahetsusväärsem pole ju see, et maja kivikonstruktsioon jääb alles, vaid see, et linnavalitsuse usaldusväärsus on löögi saanud. Ka see, et linnavalitsus näitas jõuetust midagi ette võtta. Jah. Kui oleksime ehituse kohe peatanud, oleksid võimalused laiemad olnud. Ilmselt oli üks argumente ka kartus hüvitise nõude ees? Loomulikult. Seda ei saa mitte kunagi eitada. Ohh. Õudne... Õudne jah. Mida sa enam siis teed.
> Loe edasi
|