Ülo Veldre: linn kosutab mädapaiset

Selguse huvides olgu öeldud, et mul ei ole midagi Lõunakeskuse kui eduka kaubanduskeskuse vastu. Ihaste elanikuna käin parema puudumisel seal ka ise. Lõunakeskusega kaasnev autode kuhjumine ja liiklusummikud on aga Tartule tõeline mädapaise, millest tuleks igati hoiduda.

Ummistab Lõuna-Eestit

Ajaloost teame, et linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Nii oleme ka kodulinna Tartu tekkimise eest kaudselt tänu võlgu kaupmeestele ja muidugi ei saa nende rolli alahinnata tänapäevalgi.

Teisalt teame, et nüüdisajal on kogu maailmas nuhtluseks linnaservas või selle läheduses vähkkasvajana arenevad kaubanduskeskused, mis ei arenda, vaid kurnavad linna.

Tartu transpordi arengukava 2009–2013 järgi moodustavad suure osa Lõunakeskuse klientuurist Annelinna elanikud. Enamik neist sõidab Lõunakeskusse oma autoga, suurendades liikluskoormust mitte ainult Ringtee-Riia ringristmikul, vaid tipptunnil niigi umbes Tartu sildadel ja ristmikel.

Kui kallis on ummikute lahtiharutamine, näitas tänavu suvel Sõpruse ringristmiku ümberehitamine. Kümned miljonid kulutatud kroonid küll leevendasid, aga ei kaotanud ummikuid tipptundidel.

Võib arvata, et kui annelinlased (aga ka ihastelased ja paljud teised Emajõe vasakkalda elanikud) saaksid oma kaubandusvajadused rahuldada jõge ületamata, võiksime pooled Tartu umbes ristmikest unustada.

Ristmike ümberehituseks kuluva raha asemel saaksime remontida koole, ehitada mõne uue lasteaia või ehitada näiteks Tartusse esindushalli, kus linna nimekaim korvpallimeeskond saaks korraldada rahvusvahelistele nõudmistele vastavaid turniire, kasvatades Tartu tuntust ja meelitades siia tuhandeid heldekäelisi turiste nii kaupmeeste rõõmuks kui ka kogu linna arenguks.

Lõunakeskuse laiendusplaanide seletuskirjast võib aga lugeda, et nende sihtrühmaks on 300 000 lõunaeestlast (võrdluseks: Tallinna kaubandusliku mõjuala elanikkonnaks arvatakse 140 000 inimest), kes vuravad kohale autodega ja tekitavad lisakoormust Tartu üha enam ummistuvatele liiklussõlmedele.

Huvid kaalukausil

Lõunakeskuse laiendusplaanide järgi suureneks kaubanduspind umbes kaks korda. Parkimiskohtade arv kasvaks praeguselt tuhatkonnalt kohalt kõige vähem 1600ni, maksimaalselt 1820-ni, kuigi hea tava kohase parkimisnormi järgi peaks neid olema 2048.

Kust need autod saabuvad ning mis sellega võib kaasneda, detailplaneeringu eelnõu ei ütle.

Et vajalikud juurdepääsuteed on välja ehitamata, oli maanteeamet vastu juba Lõunakeskuse eelmisele laienemisele.

Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee Tartu ringteele kavandatud kahetasandilised ristmikud lähevad maksma sadu miljoneid kroone, aga ei lahenda linnasisese liikluse probleeme.

Erinevad Tartu arenguga seotud uuringud kinnitavad, et Lõunakeskuse ümbrus on ka Tartu üks suurimatest inimkannatanutega liiklusõnnetuste koondumiskohtadest. Uus laienduskava ei paku aga jätkuvalt turvalisi kergliiklusteesid, vaid lähtub autoga klientidest.

Kogu austuses arendaja vastu, kes majandussurutise kiuste tahab oma tegevuse kahekordistada, ei tohiks linnavolinikud lasta end pimestada ühe kaupmehe plaanitavatest imetegudest, vaid lähtuma linna huvidest.

Kuigi ühele kaalukausile saab panna sadakond lisanduvat (madalapalgalist) töökohta, tuleb miinuspoolele ehk isegi sadu miljoneid (summaarselt miljardeid) kroone liiklusprobleemide lahendamiseks.

Võrdseim võrdsetest

Septembris oli volikogus arutusel Lembitu 2 ja 2a detailplaneering, kuhu üks teine auväärne kaupmees tahab rajada järjekordse Konsumi tüüpi kaupluse, mille müügipind on suurusjärgu võrra väiksem Lõunakeskuse laiendusest.

Detailpaneeringu kehtestamiseks pidi see kaupmees oma kulu ja kirjadega tegema liiklusuuringu ja peab kinni maksma Riia-Lembitu tänava ristmiku ümberehituse nüüd ja tulevikus, kui peaks tekkima vajadus muuta liiklusskeemi. Rääkimata kohustusliku arhitektuurikonkursi korraldamisest jms formaalsustest.

Lõunakeskusest tingitud liiklusprobleemide lahendamiseks on tellitud mitu uuringut ja eelmisest tunduvalt kallimad lahendused teostatakse maksumaksja raha eest. Lisaks on volikogule esitatud materjalides põhjendatud, miks Lõunakeskuse laienduse puhul ei tule nõuetekohase arhitektuurikonkursi korraldamine kõne allagi.

Kogu Lõunakeskuse senine edulugu kubiseb linna vastutulekutest, alustades kas või sellest, et keskuse rajamine algatati vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (põllumajandusmaale). Linn lõpetas munitsipaalomandisse kuuluva jääväljaku rahastamise, eelistades maksta miljoneid kroone Lõunakeskusesse rajatava liuvälja toetuseks ja nüüd ka ülalpidamiseks.

Ja viimaks: Lõunakeskuse laienduse ehitusjärelevalve lihtsustamiseks muudetakse linnapiire.

Samas ei ole linn seni suutnud algatada linnapiiride muutmist valglinnastunud elamurajoonide Tartuga liitmiseks.

Kui linnavolinikud täna Lõunakeskuse laiendamise detailplaneerigu vastu võtavad, kiidavad nad sellega heaks ka ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ning jätkavad hämara taustaga planeeringute traditsiooni.