|
 |
16.10.2006 00:01 Nils Niitra Kaitsealustest liikidest linnud tiirutavad metsafirma Vilkest ümber tavatult tihti – vaevalt oli firma saanud riigilt kotka püsielupaiga vastu vahetuskrundi, kui sellel must-toonekurg kelmikalt nokka plagistas. Kõigepealt, 2004. aastal, andis keskkonnaminister metsa ülestöötavale ettevõttele kotka ja metsiste püsielupaikadega kinnistute vastu 21,9 hektarit asendusmaad Torma vallas Reastvere külas. Vilkesti juhatuse liige ja osanik Arvi Pettai rääkis, et sai olla kõigest kaks nädalat Reast-vere krundi omanik, kui keskkonnateenistus teatas, et maatükil pesitseb must-toonekurg. «Tuli kaitsekohustusteatis, et kinnistul on kõik piirangud peal ja midagi teha ei või,» lausus ta. «Nemad olid teinud oma vaatlusi ja leidsidki must-toonekure, kes on punases raamatus.» Pettai väitel oli täielikult tegu juhusega. Ehkki 21,9 hektari vastu vahetati nüüd 35,4 hektarit maad, kasvab sellel Pettai hinnangul oluliselt kehvem mets kui raieküpsel Reastvere krundil. Tartu- ja Jõgevamaal toimunud maavahetustehingutest silmatorkav osa on seotud just Arvi Pettai firma ja tema venna Peeter Pettaiga. Maa-ametist Tartu Postimehele saadetud nimekirjast saab teada, et riik on vahetuste käigus soetanud viimastel aastatel Tartu- ja Jõgevamaal 28 katastriüksust. Neist tervelt neli on saadud Vilkestilt ja üks Arvi Pettai vennalt Peeter Pettailt. Lisaks sellele on riik omandanud Vilkestilt kahehektarilise krundi Ida-Virumaal ja andnud vastu 1,9 hektarit Jõgevamaal Lustivere külas. Tõele au andes kuulub metsa ülestöötamise ja müügiga tegelevale Vilkestile palju metsakinnistuid. Õde töötas KIKis Arvi Pettai on Puurmani kandis aktiivne inimene, kes oli viimastel valimistel volikokku reformierakondlasena kandideerides enim hääli saanud kandidaatide seas. Arvi ja Peeter Pettai õde Marge Pettai (praegu Marge Simo – N. N.) töötas muide kuni eelmise aasta maini keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) finantsjuhina. Kaitsealuste maade vahetusi uuriv riigiprokurör Laura Feldmanis ei osanud öelda, kas Vilkesti omaga sarnaseid topeltvahetusi leiab ka tema uurimisest. «Juhtumeid on palju ja eks igaühel ole oma eripärad,» ütles ta. Maa-ameti maakorraldusbüroo juhataja kohusetäitja Merje Krinal kinnitas, et Reastvere kinnistul avastati must-toonekure elupaik pärast seda, kui maavahetus oli juba toimunud. «Ta (Vilkest – N.N.) hakkas tegema metsamajanduskava ja metsa inventeerimise käigus leiti kaitsealune objekt,» lausus Krinal. «Aga objekte võetakse ju pidevalt kaitse alla ja ei saagi ju tahta, et kõik pesapuud oleks kohe arvel,» lisas ta. Nii nagu Reastvere kinnistu puhul avastati väidetavalt alles pärast maadevahetust, et sellel elab must-toonekurg, avastati alles hiljem kaitsealune objekt ka Peeter Pettai 2001. aastal riigilt Jõgevamaal Jõune külas erastatud kinnistult – seal on merikotkapesa. Ekspertiisi pole tehtud Miks ikkagi riik erastatavatele või vähemasti vahetatavatele maadele looduskaitsealuste objektide leidmiseks eelnevat ekspertiisi ei tee? Must-toonekure pesa peaks olema spetsialistile leitav. «See vajab mõtlemist,» tunnistas Merje Krinal. Arvi Pettai sõnul võiks riik ise hoolsamini vaadata, kuhu ja milliseid tükke asenduseks annab, et vältida pärast erastamist kaitsealuste liikide otsa sattumist. Pettai väidab, et tema oma maavahetustest võitnud ei ole, ehkki viimase vahetusega kasvas ettevõtte metsamaa ligi 15 hektari võrra. Kotkaste ja must-toonekure kaitsmisega tegelev Kotkaklubi on teinud selle juhatuse liikme Urmas Sellise kinnitusel kunagi riigile ka ettepaneku, et võiks teha enne vahetatavate riigimaade erakätesse andmist kaitsealuste liikide väljaselgitamiseks mingi ekspertiisi. «Aga selliseid vahetusi on nii palju, et tegelikult ei suudaks me neid krunte üle vaadata,» tunnistas ta. Ettevõtjate väited, nagu poleks kaitsealuste maade vahetused neile tulusad, ei pea siiski enamasti paika. Urmas Sellise kinnitusel on firmad varem lausa kuulutanud ajalehtedes, et ostavad kinnistuid kaitsealustel maadel. «Saaremaa lehest võis lugeda: «Ostan kotkapesaga kinnistu»,» meenutas ta. Kas teate? Pettaidega seotud maadevahetused • Peeter Pettai vahetas Jõgevamaal Jõune külas asuva 6,8-hektarilise krundi 19,6 hektari maa vastu Jõgevamaal Vaida-vere ja Ehavere külas. • OÜ Vilkest, millest pool kuulub Arvi Pettaile, vahetas Jõgevamaa Tuimõisa külas asuva 8,6-hektarilise kinnistu, Tähkvere külas asuva 17,45-hektarilise kinnistu ja 5-hektarilise krundi Tartumaa Tä-nassilma külas (kokku 31,1 hektarit) 21,9-hektarilise kinnistu vastu Jõgevamaa Torma valla Reast-vere külas. • OÜ Vilkest andis sellesama Reastvere küla 21,9-hektarilise kinnistu riigile ja sai vastu Jõgevamaal Pikknurme külas 26,9 hektarit, Tõrve külas 1,6 hektarit ning Tartumaal Väänikvere külas 6,9 hektarit (kokku 35,4 hektarit). • Lisaks vahetas Vilkest Ida-Viru Smolnitsa külas kaks hektarit 1,9 hektari vastu Jõgevamaal Lustivere külas. Allikad: maa-amet, krediidiinfo, EPL |
|||||||
|
