Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul loodab linn veel tänavu vahetada ühe poole roostes ja krussi sõidetud põrkepiiretest, mis asuvad silla keskel. Alla 500 meetri uue roostevaba piirde panemine läheks Haagi sõnul maksma kuni kolm miljonit krooni. Teise poole saab välja vahetada heal juhul tuleval aastal. Pikk remont Kogu Sõpruse silla renoveerimisega tuleb aga veel tubli mitu aastat oodata. Siis võetakse silla asfaltkate kuni betoonini üles, ehitatakse uued kõnniteed, tõstetakse ümber sidetorud, korrastatakse silla välispiirded ning hüdroisolatsioon, loetles Haak. «See oleks linnale isegi jõukohane, kui meil oleks võimalik transport selleks ajaks kuskile mujale suunata,» tõdes ta samas. Nimelt kestaks ainuüksi ühe sillapoole kapitaalremont vähemalt kolm kuud. Seetõttu peab esmalt valmima Vabaduse autosild, kuna kardetavasti ei võtaks Võidu sild kogu Annelinnast tulevat transpordivoogu vastu. Vabaduse sild peaks praeguste plaanide järgi valmima 2008. aasta lõpuks, seega saaks Sõpruse silla kallale asuda kõige varem 2009. aasta suvel. Sõpruse sillast rääkides on taas päevakorrale tõusnud ka silla sammaste ümberehitamine, juhul kui linn peaks ikkagi pikendama Anne kanalit rahvusvahelistele mõõtmetele vastavaks sõudekanaliks. Haak tõdes, et sel juhul tuleks sild ühest otsast täielikult ümber ehitada. Kui seda teha, siis peaks juba ka kaaluma, kas poleks mõttekas Sõpruse ristmik kahetasandiliseks ehitada. «Ei ole mõtet ainult sõudekanali probleemi lahendada, siis peaks lahendama liiklusvood juba suuremalt,» lisas ta. Pikk aeg möödas Kas Sõpruse sild aga peab kapitaalremondita vastu 2009. aastani? Haak usub, et peab, kuna 2003. aastal tehtud ülevaatuse järgi on silla konstruktsioonid korras. Toona ülevaatuse läbi viinud Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse õppetooli juhataja professor Siim Idnurm ei osanud silla praegust olukorda hinnata, kuna ülevaatusest on tema sõnul möödunud sildade jaoks väga pikk aeg. Idnurme koostatud aruandes seisab aga, et Sõpruse silla vuugid, hüdroisolatsioon, kõnniteed, talade soojustrassipoolsed servad ning sammaste riiglid (sammastepealsed põiktalad, millele toetuvad silla talad) vajavad remonti ning riiglite purunemine tooks kaasa kogu silla purunemise. Idnurm lisas, et kui vahepeal pole kirjeldatud defekte kõrvaldatud, siis pidevalt sademevee käes oleva ja kaitsmata betooni ning armatuuri kahjustuste ulatus kasvab väga kiiresti. Aasta tagasi kirjutas Tartu Postimees juhtumist, kus sillalt kukkunud raudbetooni tükk oleks napilt ühele koeraomanikule peale kukkunud. Pärast seda lasi linn silla ohutustamiseks lahtise betooni sillalt maha taguda. |