Liikluse korraldamine võib kõrvalseisjaile näida lihtne ja paljudele võimetekohane tegevus – paraku nõuab iga muudatus või uuendus põhjalikku eeltööd. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et üks muudatus mõjutab liiklussituatsiooni nii lähemates kui ka kaugemates sõlmedes.

Niisiis tuleb liikluskorralduse muutmisel lähtuda uuringutest ja prognoosidest. Kohvipaksu pealt ennustamine või lihtsalt midagi ära teha tahtmine võib väga kalliks maksma minna.

Samal teemal: Peep Peterson: Linn on liikluskorralduses ajast maha jäänud

Sestap ongi Tartu linnavalitsuse linnamajandusosakond teinud juba ligi kümme aastat head koostööd inseneribürooga Stratum, kes viib läbi regulaarseid linnaliikluse uuringuid ning koostab prognoose.

Nii saame ülevaate liiklusintensiivsusest eri piirkondades: kus on liiklusvood kõige tihedamad, kui suured on ooteajad ristmikel tipptundidel täna ja tulevikus.

See on alusmaterjal, mille põhjal saab panna paika tänavate remondi- ja rekonstrueerimistööde järjekorrad, koostada planeeritavate uusehitiste ümbruse liiklusskeeme. Kõik need uuringud on meie igapäevased töövahendid.

Stratumi liiklusspetsialistidega arutame läbi linnaliikluse kitsaskohad ja valime nende kõrvaldamiseks välja linna arengust lähtuvad optimaalsed variandid.

Loomulikult seab liikluse ümberkorraldamisele oma piiri raha.

Et saada arvamust väljastpoolt, tellis linn uuringu Soomes tegutsevalt rahvusvaheliselt inseneribüroolt WSP.

Nende töö eesmärk oli teha ettepanekud kesklinna liiklusvõrgustiku parandamiseks aastani 2020, arvestades autode arvu suurenemist ja linna arengut.

Äsjavalminud uuringu tulemusi analüüsides esitasid liikluseksperdid ka oma ettepanekud, kuidas kesklinna liiklust sujuvamaks muuta. Seejuures lähtuti võimalikult ökonoomsematest variantidest, mis aga tagaksid normaalse liikluskorralduse ka tosina aasta pärast.

Uuring hõlmas ala Kroonuaia sillast Sõpruse sillani Pika ja Kalevi tänava vahel, mis on tipptundidel kõige intensiivsema liikluskoormusega piirkond.

Aeg-ajalt väljakäidud ettepanekut ehitada Turu-Riia ristmik kahetasandiliseks, millele ka Peep Peterson oma hiljutises leheloos viitas, Soome spetsialistid ei pooldanud.

See muudaks küll liikluse sujuvamaks ja suurendaks ristmiku läbilaskevõimet, kuid ei sobituks linnapilti ning vastupidiselt soovile kesklinnas liikluskoormust vähendada, suurendaks liiklusvooge. Samuti võib see tekitada lisaprobleeme lähiristmikel.

Aitavad uued sillad

Ka lisaradade väljaehitamine eeldaks Soome ekspertide hinnangul kogu lähipiirkonna liiklusvõrgustiku ümberehitamist. Samas soovitati kesklinnas ehitada jalakäijaile eri tasandil ülekäiguradu.

Soomlaste uuring kinnitas Vabaduse silla ehitamise hädavajalikkust, milles nad nägid esmast võimalust vähendada liikluskoormust Võidu sillal ja Riia-Turu ristmikul.

Uue silla ja Narva maantee liikluse ühendamiseks soovitavad nad rajada viit tänavat ühendava ringristmiku, milleni pikeneks ka Pikk tänav.

Tähtvere, Ropka ja Ringtee silla ehitusjärjekorras pidasid Soome eksperdid kallist ja pikka Ropka silda viimaseks. Ringtee silla plussideks märkisid nad Sõpruse silla koormuse vähendamist, liikluse suunamist kesklinnast eemale ning soodsat mõju linna äärealade arengule ja nende seotusele.

Ringristmikke peavad nad läbilaskevõime poolest linnaliikluses fooriristmikest efektiivsemaks. Nii ka Sõpruse ringi puhul.

Ümberreastumisrajad ning vabad parempöörderajad aitavad seal liiklust sujuvamaks muuta.

Sõpruse puiestee ringristmiku läbilaskvuse suurendamine on esimene etapp selle piirkonna liiklusskeemi väljaarendamisel.

Edasised lahendused hõlmavad sillalt uute mahasõitude kavandamist ning jalakäijaile turvaliste teeületamisvõimaluste loomist.

Selles mõttes pole siin lahendused poolikud, nagu Peep Peterson väidab. Kusagilt otsast peab ju alustama, et sealt siis sammhaaval edasi minna – meil on olemas suund ja eesmärk, mis on ideetasandil planeeringute koostamise käigus läbi arutatud.

Lõpliku lahenduse Sõpruse sillal liikluskoormuse vähendamiseks toob siiski uue Ringtee silla valmimine.

Mitte ainult autodele

Peale nimetatud uuringute osaleb Tartu Balti linnade säästvat linnaliiklust arendavas BUSTRIPi projektis, mille käigus viiakse samuti läbi uuringuid ja tehakse ettepanekuid liikluse arendamiseks säästvas suunas, sealhulgas ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks.

Valminud on Tartu jalgrattateede arenguskeem, mis paneb aluse jalgrattateede võrgustiku väljaarendamisele. See skeem annab meile edasiseks linna tänavate projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud lähtekohad.

Loomulikult on linnaliikluse korraldamisel arenguruumi – näiteks tõhusam koostöö ümbruse valdadega või bussiliikluse korraldus. Kuidagi aga ei tahaks nõustuda Peep Petersoni väitega, nagu puuduks linnal tulevikuvaade või nagu oleks planeerimistöö puudulik.

Linna liikluse arendamine toetub spetsialistide töödele, mis on loogiliselt seotud kogu linna ruumilise arenguga. Seejuures on alati arvestatud planeeritavate elamupiirkondade ja kaubanduskeskustega.

Nii näiteks on Tartu uue kaubamaja parkimishoone sulandunud linna kuumima ristmiku liiklusskeemi vägagi loogiliselt. Ka kerkiva Emajõe ärikeskuse ümbruse liiklusskeemid on eksperdid põhjalikult läbi kaalunud.

Kodulinna liikluse arendamisel on vajalikud nii asjalik kriitika, koostöö avalikkusega kui ka spetsialistide kaasamine. Neid hoobasid on linna liikluskorraldajad ka kasutanud.

> Loe edasi