Spordijuhid soovitavad Aura maha müüa
(12)
16.10.2003 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Spordiklubide juhid soovitavad linnavõimudel müüa Aura veekeskuse, et sel viisil teenida raha uute spordirajatiste ehitamiseks ja lagunevate remontimiseks. Tartu linnapeale adresseeritud ettepanekule on alla kirjutanud Tartu Spordiliidu juhatuse kaheksa liiget, kes kõik omakorda juhivad mõnd spordiklubi. Ettepanek lähtub tõdemusest, et spordihuvilised ei taha enam kuidagi treeningusaalidesse ära mahtuda.
Saalid jäävad kitsaks «Saame teha ühese järelduse,» seisab kirjas, «spordirajatisi on Tartus vähe. Viimased neist ehitati Tartu linna poolt 1970ndatel. Tänaseks on Tartu linnale kuuluvate spordibaaside seisukord halb.» Võimlemisklubi Janika juht Janika Mölder, kes on üks ettepanekule allakirjutanuist märkis, et tema klubi noored käivad treenimas tervelt kaheksas saalis üle linna. Ainult üks neist vastab lae kõrguselt ja põrandapinnalt ala nõuetele. Kirjas leitakse, et hetkel on tõsine vajadus parandada treeningutingimusi lisaks iluvõimlemisele ka kergejõustikus, sulgpallis ja judos. Tartu Spordiliidu juhatuse esimees Andres Põhjala tunnistas siiski, et müügiettepanekule on eelnenud küll konsultatsioonid ärimeeste ja ametnikega, ent põhjalikke uuringuid pole tehtud. Just seda pidas Tartu linnapea Andrus Ansip spordijuhtide ettepaneku suurimaks miinuseks. Linnapea möönis, et spordirajatisi on linnas vähe ja raha nende juurdeehitamiseks napib, kuid võrdles ettepanekut herneste vastu müüri viskamisega, märkides, et ostuhuvilist vaevalt leidub. «Kui neil oleks näidata konkreetne ostja ja hind on vastuvõetav - muidugi müüme maha,» ütles Ansip. «Tartu linn ei pea olema Aura omanik. Meile on kõige olulisem, et selline veekeskus linnas olemas on.» Linnapea väitel peaks veekeskust osta tahtja välja käima vähemalt keskuse ehitamiseks kulunud summa, lisaks aga veel mingi summa ebakindluse suurenemise eest olukorras, kus linn pole Tartule sedavõrd tähtsa rajatise omanik. Kasin teenimisvõimalus Veekeskuse rajamiseks kulus üle 80 miljoni krooni, võimalus seda raha tagasi teenida on aga kasin: veekeskust haldava firma kasum jääb aastas poole miljoni krooni kanti, lisaks võtab linn neli miljonit krooni renti. Tänavu on Tartul faktooringulepingu alusel tasuda 12 miljonit krooni veekeskuse ehituskulusid. Nende kulude tasumine jätkub veel ka tuleval ja ületuleval aastal. Samas ennustas Tartu veekeskuse nõukogu esimees Verni Loodmaa, et tuleval aastal pole veekeskusel võhma maksta linnale renti rohkem kui kolm miljonit krooni.
> Loe edasi
|
Tee koduleheks
