Ehkki riigiametnike palkade kiire kasv tundub ettevõtjaile järjest kägistavama koormana, ütlevad asjatundjad, et tegelikult piirdub avaliku sektori kasv eelkõige ministeeriumide valgekraedega.

Tänavu esimeses kvartalis kasvas palk avalikus sektoris aasta varasemaga võrreldes 18,6 protsenti, erasektori keskmine palk kerkis sama ajaga 20,5 protsenti. Erasektori palgad kasvasid avaliku sektori omadest kiiremini ka mullu võrreldes üle-eelmise aastaga.

Nii kummaline kui see ka ei tundu, on avaliku sektori osatähtsus ka täiskohaga töötajaskonna seas Kusma sõnul tublisti kahanenud. «Veel 1995. aastal oli vahekord era- ja avaliku sektori vahel peaaegu fifty-fifty, mullu töötas täistööajaga avalikus sektoris 140 000 inimest ehk 26,8 protsenti ja erasektoris 73,2 protsenti täiskohaga töötajatest,» lausus ta.

Kui aga võtta avaliku sektori ametnike reast eraldi välja riigiasutuste ja omavalitsuste töötajaid koondava avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse valdkonna palgarea, selgub statistikaameti andmetest, et nende keskmist palka ületavad vaid finantsvahenduse töötajate keskmised palgad.

Tänavu teises kvartalis oli avaliku halduse ametnike brutopalk keskmiselt 15 000 krooni, finantsvahenduses töötajad teenisid ligi 20 000 krooni kuus.

Avaliku halduse valdkonna alla käivad nii ministeeriumide kui omavalitsuste valgekraed ja politseinikud ning päästeametnikud, aga ka riigile kuuluvad ettevõtted.

Tagasi riigiasutusse

Ühe Tartus asuva riigiasutuse töötaja, kes ei soovinud oma nime avalikustada, on töötanud algul ametnikuna, siis vahepeal ligi aasta erafirmas ning naasnud seejärel vabatahtlikult taas riigileiva manu.

«Erafirmas olid teistsugused väljakutsed, 30 protsendi jagu parem palk ja soov saada uusi kogemusi,» kirjeldab ta ootusi erafirmasse tööleminekul. «Teisalt on eraettevõttes kõik ehitatud üles sellele, kui kasumlik sa oled,» räägib ta. «Arvestati konkreetselt seda, kui palju on võimalik inimese kohta arveid välja kirjutada.»

Mees tunnistas, et riigiasutuses on lihtsam hakkama saada ka neil inimestel, kelle tulemuslikkus ei ole nii kõrge. «Riigiasutuses on kontrolli vähem ja keegi ei pea tulemuslikkuse üle konkreetset arvestust.»

Ta lisas ka, et tööd sai erafirmas kindlasti rohkem tehtud kui riigiasutuses, sest töö eraettevõttes ei lõpe kindlal kellaajal, vaid siis, kui kõik on tehtud.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets räägib, et avaliku sektori palgakasvule oleks hoolimata statistikast vaja pidurit tõmmata. «Koalitsioonilepingus seisab, et avaliku sektori palkasid ei kergitata rohkem kui on erasektori tootlikkuse kasv,» lausub ta. Samas ületab avaliku sektori palgakasv praegu oluliselt tootlikkuse kasvu.

Eamets kinnitab, et sellal kui riigiasutuste madalama astme palkasid pole eriti muudetud, kerkivad iseäranis suurema palgaga riigiametnike sissetulekud. «Tekitatud on erinevaid huvitavaid kõrgepalgalisi ameteid, nagu näiteks igasugused nõunikud,» räägib ta.

Kui statistika kõneleb avaliku sektori töötajaskonna kahanemisest, siis on see Eametsa hinnangul tulnud eelkõige just riigile kuuluvate äriühingute ning politsei- ja päästeametnike arvelt. «Kui me võtame riigivalitsemise sektori, siis ma ei usu, et seal on töötajate hulk kahanenud,» ütles ta.

Eametsal paistab õigus olevat. Postimees küsis haridus- ja teadusministeeriumist andmed nende ametnike hulga kohta. 2004. aasta juuni algul töötas seal täiskohaga 131 inimest, 2005. aastal 148 inimest, mullu 159 ja tänavu juuni algul 170 inimest. Kasv seega kümmekond töökohta aastas.

Samal ajal näitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmed, et ministeeriumis töötas tänavu juuni algul sama palju ametnikke kui 2004. aastal, 214 inimest, ehkki veel mullu juunis sai asutusest tööd 221 inimest.

Reformierakonna liige ja suurtoetaja Neinar Seli ütleb, et avaliku sektori palgakasv ei ole veel majandusele ülearu suur koormus. Samas tunnistab temagi, et kroonuleivasööjate ülalpidamine võib hakata eraettevõtjaile aina suuremat muret valmistama. «See on ettevõtlusele suur oht, kui avaliku sektori palgakasv ületab erasektori kasvu,» lausub ta.

Näiteks Soome kaitseministeeriumis töötab Seli andmetel 160 töötajat, sellal kui Eesti kaitseministeeriumis sööb tema väitel riigileiba 365 inimest. «Samas ei suudeta lihtsamaid asjugi ellu viia,» räägib Seli.

Rammus ja kindel supp

Varem öeldi, et riigilobi on küll lahja, aga kindel, nüüd ei ole see enam valgekraedel ka lahja mitte. «Milleks minna erasektorisse, kus nõutakse rohkem tööd ja tulemusi,» küsib Seli. «Need, kes on avalikust sektorist meilegi tööle tulnud, kurdavad, et tööpäevad ei taha lõppeda.»

Ettevõtja Rein Kilk ütleb, et rääkides riigi tippametnikest alates linnapeadest ja lõpetades kantsleritega, on üldjuhul tegu oma ala asjatundjatega. «Kui tulla allapoole, siis olen ka ise tähele pannud, et need, kes erasektoris hakkama ei saa, lähevad riigi palgale ja saavad oma nõrgema kvalifikatsiooniga paremad töötingimused,» ütleb ta. «Palk on konkurentsivõimeline, aga vastu ei tule konkurentsivõimelist tööd.»