Keiserliku Tartu ülikooli aegses ühiselamus töötav ajalooarhiiv plaanib paari aasta pärast ehitama hakata suurt ja moodsat juurdeehitist, et vabaneda painavast ruumikitsikusest.

Tuhatkonnale ruutmeetrile kavandatav laiendus tuleb viis korrust kõrge. Ehitusaluse pinna hulka ei ole aga arvestatud uue hooneosa ja vana maja vahele kavandatud klaaskatusega aatriumi. Nii nähtub linna hinnangu saamiseks esitatud detailplaneeringu eskiislahendusest.

Algusest peale puudulik

Arhiivi vaatevinklist on laiendus hädavajalik ning selle nimel on töötatud aastaid.

Eesti Rahvusarhiivi haldusbüroo juhataja Jaak Koiduaru tõi välja kolm laiendamise põhjust. Esiteks on arhiiv töötanud 1922. aastast saadik majas, mis ei vastanud ei toonastele ega vasta ka tänastele arhiivihoidlaile kehtivatele nõuetele. Kuivõrd juurdeehitisse tuleksid peamiselt hoidlad, saaks kõige vanem aines – esimesest kirja pandud ürikust kuni sõjaeelse vabariigi aegseteni välja – hoitud nii, et see säilib ka tulevastele põlvedele.

Teiseks vaevab arhiivi ruumikitsikus. Hoidlad on täis, uut ainest vastu võtta keeruline.

Pragmatism

Kolmandaks nimetas Koiduaru, et rahvusarhiiv korraldab arhiivindust terves riigis. Sellele alluvad lisaks suurtele arhiividele nagu ajalooarhiiv Tartus ning riigi- ja filmiarhiiv Tallinnas ka kümme maa-arhiivi. Lõuna-Eestis on maa-arhiivid hajali sobimatutel rendipindadel, erandiks vaid Valga. Uus hoidlaosa lubaks maa-arhiive osaliselt Tartusse kolida.

Koiduaru sõnutsi on kaalutud ka päris uue hoone ehitamist. Toomel jätkamise põhjendus polnud mitte nostalgia, vaid pragmatism. Asukoht linnasüdames on uurijaile sobilik, Toomel on tarvilikuks laienduseks ruumi ja saati saab vana hoonet kasutada ka edaspidi.

Tartu linnaarhitekt Tiit Sild ütles, et suurt juurdeehitist on võimalik arhitektuursete võtetega Toomele sobitada. Linn eeldab projektlahenduse saamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist. Arhiivihoone ehitamine on kavandatud Riigi Kinnisvara kaasabil. Kui palju uus maja maksma läheb, ei soovinud Koiduaru veel ennustada.