Tartu loomade varjupaika sattuvate kasside hulk kasvab lausa helikiirusel – 1. jaanuarist tänaseni on sealt läbi käinud rohkem kasse kui terve 2006. aasta jooksul.

Piisas vaid ühest tunnist varjupaiga vastuvõturuumis, et näha: tartlased toovad sinna rohkem kasse kui varjupaik vastu suudab võtta. Selle tunni jooksul toodi kodudest 11 kassi, neist kaks täiskasvanut. Nii oli eile lõunaks Tartu varjupaigas 46 kassi.

Varjupaiga asjaajaja Kirke Roosaar tõdeb kibedalt, et midagi pole teha, kaks kolmandikku kassidest peab magama panema. Eelkõige saavad uinutava süsti haiged ja parasiite täis kassid, kelle ravimine käib varjupaigale üle jõu ja kes võivad nakatada ka kodu otsivaid terveid loomi.

Samuti peab pahatihti magama panema agressiivsed kassid. Selliseid kasse ei saa varjupaigaski hoida, kuna nad on ohtlikud puure puhastavatele töötajatele, ka pole lootust kurjale kassile uut kodu leida.

«Meil on ju vastutus ka nende inimeste ees, kes meilt looma võtavad, et nad ei saaks probleemset looma,» rääkis Roosaar.

Varjupaiga perenaine Mairi Peiponen näeb aina süveneva kassiuputuse taga liiga kergekäelist looma võtmist. Samuti leidub ikka veel inimesi, kes usuvad, et loom peab vähemalt korra elus pojad saama. «Kui ma küsin, et milleks, vastatakse: «Kliinikust soovitati!»» ei suuda Peiponen ära imestada.

Mõnikord on loomade varjupaika sattumisel siiski ka andestatavaid põhjusi. Nii toodi eile sinna pesakond kassipoegi, sest pere oli koos uue koduga saanud kaasa ka tiine kassi.

Kassi uus perenaine lubas, et see on esimene ja viimane pesakond, ning pani kohe kinni veterinaari aja kassi steriliseerimiseks.

Stress ohustab

Peiponen räägib, et kassid jäävad paraku sageli varjupaigastressist haigeks ja pisikesi kassipoegi on keeruline ravida. Kasside stressi vähendamiseks hakkas varjupaiga kassimajas tööle soomlanna Katrina Kave-lahti, kes päev läbi kassidega tegeleb, nende puure puhastab ja süüa annab.

Kassipoegadele on kitsukeses kassimajas ehitatud maast laeni tarzaniaedik, kus on jõnglastel mänguruumi ja ronimisvõimalus.

Peiponeni sõnul oleks varjupaigale tegelikult vaja nelja-viit eraldi ruumi. Lahus tuleks hoida karantiinis olevad, haiged, steriliseerimisoperatsioonilt tulnud ja kodu ootavad ussikuuritatud-vaktsineeritud terved kassid. Samuti vajaksid omaette ruumi kassipojad.