Karin ei kujuta ette, mis sunniks seda hobust kellelegi haiget tegema. See peaks ikka midagi päris hullu olema. Kui mõne teise mära tagant varss võõrutamiseks ära võetakse, võtab Himma nad lahkesti enda juurde. Himma on ainuke hobune, kes on ketis – teda elektrikarjus lihtsalt ei pea, Himma jookseb igalt poolt risti-põiki läbi. Ketis pidamine pole kindlasti kuigi humaanne variant, aga muidu ta ei saakski välja. Himma lahutamatu ja ilmselt suhtesõltuvuses sõber on üks armas vana lammas. Villakandja kolis tallu peaaegu koos pererahvaga, 13 aastat tagasi. Lammas sätib end hobuse kõhu alla, nelja jala vahele, kui too vajalikeks asjatoimetusteks tallist lahkuma peab. Ja teeb haledat kisa, kui ta üksi jäetakse. Ükskord käis kõhu alla joostes ise uperkuuti ja hobusega oleks äärepealt sama juhtunud. Päris algus olevat täiesti kohutav olnud. Et Himma käib saani ja vankri ees, oli Karinil kõige hullem lastele üksi kooli järele minna. Ilma lambata ei pääsenud kuidagi minema – see sättis ennast hobuse jalgade vahele ja talliust ei saanud kinni panna. Pikapeale on lammas siiski juba harjunud, et kui hobune minema hakkab ja keegi natuke kõvemat häält teeb, siis tuleb seisma jääda. Lammas ja Himma on isegi turiste ligi tõmmanud. Kui küla peal ühes peres välismaalased kostil olid, tulid nood seda kummalist kooslust lausa pildistama. |
