| Tartu Ülikooli rektor Alar Karis põhjendas valikut sellega, et ühelt poolt on vaja tuua rektoraati n-ö uut hingust, teiselt poolt aga tagada järjepidevus ülikooli juhtimises. Karis kinnitas, et eesmärk ei olnud kedagi välja vahetada, vaid leida rektoraati kompetentsed inimesed. «See ei tähenda muidugi, et Ain Heinaru ei ole kompetentne, vastupidi,» selgitas ta. «Kuid ta on olnud rektoraadis väga pikka aega, erinevalt Birute Klaasist, kes on olnud õppeprorektor alla kahe aas-ta – see on aeg, kus ehk esimesed veadki on ära tehtud ja nüüd on kompetentsi just nii palju, et võiks jätkata.» Suur töö ees Prorektorite ees seisab palju lahendust nõudvaid ülesandeid. «Kui räägime teadusprorektorist, siis näiteks kõik struktuurifondidega seonduvad küsimused ja teaduse finantseerimine tervikuna,» ütles Karis. Seni haridus- ja teadusministeeriumis kõrghariduse ja teaduse asekantslerina töötanud Kristjan Halleril on selge pilt Eesti teadusmaastikust, mistõttu ta peaks olema ees ootavate ülesannete kõrgusel. Haller ütles, et viib end praegu tööasjadega kurssi ja püüab luua sidemeid kõigi teadusstruktuuridega, et hakata koos edaspidiseid samme kavandama. «Lähima paari kuu jooksul on veel ekstraülesanne kõik Tartu Ülikooli juubeliga seonduv,» lisas ta. Halleri hinnangul on ees suuri väljakutseid pakkuv aeg. «Eesti kõrgharidusmaastikul peab toimuma selline muutus, et vähemalt mõnes valdkonnas oleks meie kõrgharidus atraktiivne ka väljaspool Eestit,» märkis ta. Õppeprorektor Birute Klaasi sõnul on kõrgkoolidele järgmise viie aasta jooksul kõige teravam küsimus, kes jääb ellu, kes mitte. Tartu Ülikool saab selle küsimuse lahendada akadeemilist kvaliteeti pakkudes. «Õppeprorektorina tahan ma seda joont kindlasti jätkata,» sõnas ta. Selleks peavad eelkõige olema kvaliteetsed õppekavad ja õppetegevust toetav õppekorraldus. «Ülikool on täna ühelt poolt massiülikool, teisalt elitaarne – seda tasakaalu tuleb hoida,» rääkis Klaas. «Doktoriõpet tuleb arendada, tänavu rõõmustas suur tung doktoriõppesse.» Õppeprorektor märkis, et järgmistel aastatel on vaja väga palju tähelepanu pöörata ka regionaaltegevusele – kolledžid on Tartu Ülikooli osa ja selle põhilised toetuspunktid regioonides. Ka kolmas prorektor Karis peab Tartu Ülikoolile vajalikuks ka kolmandat prorektorit, kes keskenduks majanduskeskkonnale ja innovatsioonile, ning uuel aastal ülikool selle ka saab. Kolmanda prorektori nimi kerkib esile tõenäoliselt selle aasta lõpus, praegu püütakse kaardistada õppe- ja teadusprorektori funktsioone, et siis määratleda täpsemalt kolmanda prorektori ülesanded ja asuda otsima sobivat inimest. Prorektorit leida pole kerge – kui võtta inimene ära õppe- ja teadustöölt, võib sinna jääda auk. «Kõige keerulisem ongi leida inimene, kes oleks valmis oma senisest tegevusest loobuma,» nentis Karis. «Mitmed väärikad inimesed ei ole selleks valmis.» |
