Kõige üldisemalt öeldes käiakse postkontoris saatmas ja saamas, lisaks veel rida teenuseid, mis enamasti seovad inimesi kindlate tähtaegadega. Ehk siis nii, et postkontoris käies on alati kiire. Seetõttu oleks väga tülikas otsida postkontorit kes teab kust kõrvalistelt tänavatelt, kuhu ei tea, mis buss sind viib või kas üldse viib. Eesti Posti reedene teade otsusest müüa kesklinnas asuv postimaja tegi ukse lahti ka sellisele võimalusele, kuigi Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste oli lisanud, et meeleldi näeks ta postkontorit samas asukohas ka pärast müüki. Et peapostkontor nii suurt teenindussaali ei vaja ja võimalikud on majasisesed vangerdused. Aga peremees ehk otsustaja on siiski see, kes maja eest vähemalt 60 miljonit krooni välja käib.Eks postirahvas tea ise paremini, kui palju neil on ülearust tühja ruumi, klienti saali avarus kindlasti ei häiri. Küll aga see, kui kesklinnast, sellest kõige käidavamast ja kättesaadavamast kohast postiteenus kaoks. Me mõistagi ei tea, mis muutusi toob kaasa aeg, kuidas inimestes soovid ja vajadused teisenevad, aga mitte mingisugused märgid vähemalt praegu veel ei näita, et postindusel oleks aeg hääbuda. Muidugi kui keegi pole sellist eesmärki seadnud ning vastavaid meetmeidki kavandanud. Ja arenegu ka e-värk kuitahes kaugele või sügavale, pakk jääb pakiks ja ümbrik ümbrikuks. Et müügiraha investeeritavat ettevõtte põhitegevusse, siis tuleb loota, et selleks peetakse ka avalikku postiteenust kesklinnas – senisest märksa paremal tasemel. |
Kõik tänased
