Miks võtsite ette nimemuutuse?

Muutsin korraga nii ees- kui ka perekonnanime. Elmest oli eksabikaasa nimi, pärast lahutust võtsin tagasi oma neiupõlvenime. Aga kuninganna Margò järgi pandud nimi tekitas aina probleeme. Rõhuga «o» asemele tekkisid internetis küsimärgid. Kirja teel tituleeriti mind vahel «härraks» ja kord kutsuti isegi fluorograafiakabinetti koos meestega.

Missugune on teie päritolu?

Minu isa oli rahvuselt poolakas, vanaema rääkis, et esivanematel oli Poolas mõis.

Vanaisa oli valgekaartlane, ohvitser, ning rääkis ainult poola ja vene keelt, vanaema oli saarlane.

Mina poola keelt ei räägi, erinevalt vennast Ignar Fjukist. Isa rääkis meiega ikka eesti keelt.

Nooruses oli mul Poolas kirjasõbratar, käisin tal ka külas. Poola temperamenti näitab ehk minu suur tahtmine läbi lüüa, kes teab?

Mida meenutaksite oma perest?

Olen kasvanud Tammelinnas vanemate ehitatud majas, isa oli pikki aastaid aparaaditehase direktori asetäitja. Ema oli väga hea haridusega, kuid pühendus isa soovil perele. Ta oli 16 aastat kodus, alles siis läks tööle. Küll oli hea koju tulla, alati ootas hea sõna, soe tuba ja söök.

Isa oli meie peres turvatunde looja ja suurte otsuste tegija. Kodus kõlas kogu aeg muusika – isa mängis viiulit ja klaverit, ema kitarri. Mulle endale meeldib klassikaline klaverimuusika.

Tallinna Pedagoogilises Koolis omandasingi muusikaõpetaja eriala ja asusin tööle Abja lastekodusse.

Kas sellest ajast ongi teile südamelähedased lastekodulaste mured?

Lastekodus hoidsin väga üht pisikest tüdrukut, tõin teda Tartusse, enda juurde koju. Nüüd, 20 aastat hiljem, kohtusin temaga uuesti. «Tookord oli ainuke aeg, mil tundsin armastust,» ütles ta. Need sõnad on olnud mu elu suurim tunnustus. Olen hoidnud alles selle tüdruku tehtud põletustehnikas töö, mille ta mulle kunagi kinkis.

Praegu suhtlen 13-aastase poisiga kristlikust noortekodust, ta võib mulle alati külla tulla.

Olen viinud sotsiaalkomisjoni liikmed Nisu tänava noortekodusse, kus elavad lastekodust tulnud lapsed. Mind häirib suhtumine, et lastekodulapsed on laisad ega oska seda, teist ja kolmandat. Aga neil polegi ju olnud võimalust!

Tulite üksmeelsest ja tervest perest, aga ise läksite lahku?

Isa oli mulle tõeline eeskuju, ta seadis lati väga kõrgele. Meil oli abikaasaga väga erinev maailmanägemine, minus oli suur soov elus edasi jõuda. Üksi saan ennast paremini teostada.

Tütar on vahel öelnud, et oleks tahtnud minuga rohkem koos olla. Olin lapsest eemal õppimise ajal, kui käisin sessidel. Noorena ei taipa me, et laps tahab olla kõige rohkem koos emaga, olgu vanavanemad nii head kui tahes.

Kas olete vahel kahetsenud, et teil on vaid üks laps?

Jah, oleksin tahtnud kaksikuid!

Kui palju aega jätkub tegusal vanaemal tütrepojale?

Ma ei ole vanaema, kellel on lapselapse jaoks palju aega. Tütar elab Viljandis, olen Jan-Erikut harva hoidnud. Aga mulle meeldib väga olla temaga koos!

Olete küpses eas nii palju õppinud. Kas olite juba kooliajal oivik?

Õppisin alguses Härma-koolis, kohanemine uue kooliga aga ei läinud hästi. Avanesin hiljem. Mind häirib praegu riigi soov, et lapsed otsustaksid juba enne gümnaasiumi, mis neist saab. Ka mind oleks võidud tol hetkel suunata kutsekooli, aga hiljem lõpetasin kõrgkooli cum laude.

Laskem noortel õppida! Praegu ei pääse paljud Tartu lapsed kodulinna gümnaasiumi ja pearaha läheb Tartust välja. Kas see on mõistlik?

Kuidas teil on õnnestunud lasteaiajuhi ametis vastu pidada 20 aastat?

Sest otsin väljakutseid ka mujalt. Juhi roll on töötada ka väljaspool maja ja tuua uut infot. Mind huvitab juhitöö, inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Ja ainult sõnadest jääb väheks. Panen töötajad tegema seda, mis neile meeldib, ning püüan alati leida nende probleemidele lahenduse.

Juhtimise alal on parim õpetaja elu – kõige enam õpetavad ju kogemused. Ma naudin ka lasteasutuste juhtide ühenduse esimehe tööd. Nende inimeste silmad säravad.

Miks on lasteaiaõpetajad nii kasinalt tasustatud?

Olen ise seda sageli küsinud. Üks õpetaja loobus tööst meie majas, sest tal oli kasulikum käia Tartust Tallinnas tööl, palgavahe oli nii suur! Isegi paberitöö tegijad, näiteks sekretärid, saavad rohkem palka kui õpetajad, kes tegelevad väikeste inimestega.

Lasteaiaõpetaja peab olema mitmekülgselt andekas. Ta peab oskama joonistada, voolida, laulda, lavastada, õpetada eesti keelt, matemaatikat, vanematega suhelda... Kooliõpetaja annab ju vaid üht ainet.

Meile on soovitatud endast rohkem rääkida – olen püüdnud seda teha! Mind häirib, kui lasteaedade probleeme ajakirjanduses lahates püüavad valimiste eel populaarsust võita ebakompetentsed inimesed.

Ristikheina lasteaial läheb vist hästi, sest käivad suured remonditööd?

Oleme olnud mitu aastat vaeslapse osas, sel aastal maksab linn remondiks märkimisväärseid summasid. Aga see on ju linna vara, hea peremees panustab ikka oma varasse.

Kuidas jõudsite poliitikasse?

Poliitika on mind kogu aeg huvitanud, nõukogude ajal kuulasime raadiojaamu Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl. Hiljem lõin kaasa Rahvarinde liikumises.

Minu arvates on Eestis eetikakriis, nii riigijuhid kui ka ametnikud tahavad olla ainuotsustajad, soovimata kuulata teist poolt. Poliitikasse on vaja naisi, sest nad on eetika suhtes tundlikumad.

Minu suurim soov ja tegutsemise eesmärk on see, et lasteaednike töö ja alusharidus tervikuna oleks väärtustatud.

Kas lasteaedades on tõesti mitmeaastased järjekorrad?

On küll, meie lasteaeda kaks aastat, väikestesse lasteaedadesse veel pikemad. Vanemad nutavad – mis saab, sügisel on vaja tööle minna! Eralasteaiad on ju väga kallid.

Linn võiks teha koostööd laste mängutubadega ja toetada neid nagu spordiklubisid. Mõnele vanemale piisab, kui laps on mängutoas kolm-neli tundi.

Kas lasteaed teeb lapse kooliküpseks?

Palju sõltub ikkagi kodust. Siin on kollektiivne õpetamine, aga mõni laps vajab individuaalset lähenemist. Lapsed on erinevate võimetega.

Olen kurb, et lasteaialaste tegemised pälvivad vähe tähelepanu ja rahalist toetust. Väga paljud alad, näiteks iluvõimlemine või male, nõuavad alustamist varases eas.

Kuidas te puhkate?

Puhkan tööd tehes. Ma ei suuda isegi bussi kaua oodata, vaid kõnnin järgmisse peatusse, eriti kui tee ääres on kaunid eramud ja aiad. Puhkekodu näiteks polegi mulle puhkus, pigem piinapink. Tahan kogu aeg tegutseda! Vaatan telerist ainult uudiseid, majandus- ja poliitikasaateid, seebikatest ei tea ma midagi.

Ka enda rajatud maakodus on mul käsi aina mullas, mulle meeldib näiteks tomateid kasvatada. Metsaski ei suuda ma niisama jalutada, korjan marju või seeni.

Kas olete õnnelik inimene?

Kuidas võtta... Õnnel on mitu poolt. Kui midagi on isiklikus elus puudu, püüad seda muuga kompenseerida. Aga selle üle olen küll õnnelik, et minu ümber on nii palju häid inimesi.

Ma tunnen oma tegemistest siirast rõõmu ja mõtlen positiivselt.

CV

• Sündinud 5. oktoobril 1949 Tartus.

• Lõpetas Tartu 5. Keskkooli (1968), Tallinna Pedagoogilise Kooli (1972) lasteaia muusikaõpetajana, Tallinna Pedagoogilise Instituudi koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala (1983, cum laude), Tartu Ülikooli sotsioloogia (1985) ja pedagoogika eriala (1994) ning Tartu Ülikooli koolikorralduse magistrantuuri (2003).

• Lasteaias Ristikhein töötab alates 1981. aastast, juhatajana aastast 1985.

• Tartu koolieelsete lasteasutuste juhtide ühenduse esimees, Reformierakonna naisteühenduse NaiRe esinaine, Eesti Naiste Koostööketi eesistuja, linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige. Tänavu esitati aasta eduka daami tiitli kandidaadiks.

• Lahutatud, 25-aastane tütar Triin õpib Viljandi kultuurikolledžis, tütrepoeg Jan-Erik on kolmeaastane.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5