Kui korraldatud jäätmeveo määruse eelnõu leiab volikogu heakskiidu, jagatakse Tartu üheksaks veopiirkonnaks ja kehtestatakse prügi kogumise teenustasude ülemmäärad.

Igale veopiirkonnale monopoolse vedaja leidmiseks korraldab linn eraldi hanke ning kõik veopiirkonna elanikud ja ettevõtjad peavad sõlmima lepingu just selle jäätmevedajaga.

Tasu kahes osas

Jäätmeveo minimaalne sagedus on üks kord kuus, üle kümne korteriga majades kaks korda kuus. Kui jäätmevaldaja ei sõlmi jäätmevedajaga lepingut, tühjendatakse konteinereid nii sageli, kui näeb ette volikogu määrus.

Jäätmeveo tasu koosneb kogumis- ja ladestamistasust. Näiteks on nii 80, 140 kui ka 240 liitri suuruste konteinerite kogumistasu ülemmäär 40 krooni.

Sellele lisandub aga ladestustasu, mis on tänaste hindade juures vastavalt neli ja pool krooni, kaheksa krooni ja neliteist krooni ning sõltub otseselt riigikogu määratavatest saastetasudest.

Täismonopoli ei tule

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märkis, et ülemmäär on maksimum, kuid jäätmevedajaile korraldataval vähempakkumiskonkursil lüüakse see hind tõenäoliselt oluliselt allapoole.

Jäätmeseaduse kohaselt tohib ühe prügifirma turuosa küündida omavalitsuse piires kuni 40 protsendini tekkivate jäätmete kogumahust. Veopiirkonnas ei tohi üldjuhul olla üle 10 000 elaniku.

Ülle Mauer ütles, et kui volikogu jäätmeveomääruse juuni lõpus kehtestab, kuulutatakse septembris välja kahe veopiirkonna katsekonkursid: Variku-Ropka ning Raadi-Kruusamäe-Ülejõe.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0