| |
|
 |
Treffneri gümnaasiumisse valmis toodud kuld- ja hõbemedalid, kokku on neid lõpetajaid ootamas 31.
Foto: Margus Ansu |
|
Treffneris tõotab tulla suur medalisadu
(35)
16.06.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Enne riigieksamitulemuste selgumist on tervelt 31 Treffneri gümnaasiumi abituriendil lootus lõpetada kool kuld- või hõbemedaliga – niisugust medalisadu kooli ajalugu ei mäleta.
Kooli õppealajuhataja Aime Punga sõnas, et enamasti on medalisaajaid olnud 15 ümber, mullu näiteks 20. Eilseks oli aga ainuüksi kuldmedali pretendente 19, see on rohkem kui pool kõigist Tartu linna ja maakonna kuldmedali kandidaatidest. Hõbemedal terendab tosinale Treffneri gümnaasiumi lõpetajale, keda on tänavu loodetavasti 174. Kokku sadakond medalit «See tulemus on isegi meie kohta palju,» säras Punga. Edu põhjust selgitades märkis ta, et tegu on väga tugeva lennuga, aga oluline on ka see, et nii õpilased kui ka õpetajad on kõvasti tööd teinud. Tartu linnas ja maakonnas kokku on hõbemedalilootus 57 ja kuldmedalilootus 37 õpilasel, kinnitas maavalituse haridus- ja kultuuriosakonna inspektor Ruth Elias. Elias rääkis, et oodatavate medalite hulgalt järgnevad Treffnerile Annelinna gümnaasium, kus on loota üheksat hõbedat ja kolme kulda, Miina Härma gümnaasium, kus on tulemas üheksa hõbedat ja kaks kulda, Reiniku gümnaasiumis on paistmas viis hõbedat ja üks kuld. Maakoolidest on medalite hulgalt tugevaim Võnnu keskkool, kus on valmis pandud kolm hõbedat ja üks kuld. Samas on Võnnus lõpetajaid vaid 17, seega medalilootus on igal neljandal lõpetajal. Maakonnas tervikuna on medalisaajaid mullusega samas suurusjärgus, aga asjaolu, et kuldadest pooled lähevad ühte kooli, on Eliase meelest supertulemus. Aime Punga manitses siiski, et medalisaajate lõplikku hulka ei saa ükski kool veel öelda, sest selge ei ole isegi see, kui palju tuleb lõpetajaid. Mullune kogemus ühes Tartu koolis oli, et kuldmedalipretendent ei saanud ühel riigieksamil positiivset tulemust ja tal jäigi kool lõpetamata. Medalisaajate – nagu ka lõpetajate – hulk selgub alles pärast kõigi riigieksamite tulemuste avalikustamist. Samas ei võta riigieksamil saadud positiivne, kuid kesine tulemus lõpetajalt veel medalit. Sümboolne tähendus Haridusministri määruse kohaselt saab kuldmedali 12. klassi õpilane, kellel on X, XI ja XII klassi kõigis õppeainetes aasta- ja koolieksamihinded viied ja käitumine eeskujulik või hea. Hõbemedali saamiseks võib 12. klassi õpilase lõputunnistusel olla lisaks viitele kuni kaks aasta- või koolieksamihinnet «4», X ja XI klassi aastahinded peavad olema neljad-viied, käitumine aga eeskujulik või hea. Varem oli medaliomanikel eeliseid kõrgkooli astumisel, nüüd on medalil rohkem sümboolne tähendus. Eliase sõnutsi on olnud tõsiseid arutelusid, kus on peetud otstarbekamaks asendada medal millegi muuga, noormeeste puhul näiteks vastavalt kujundatud lipsunõela ja neidude puhul rinnaehtega, mis võimaldaks saavutust ka eksponeerida. «Praegusel medalil pole isegi aasa, et seda riputada,» kostis Elias. Seega on see lihtsalt sahtlinurgas hoidmiseks. Punga seevastu leidis, et teematõstatus on ootamatu, sest noortele on medal siiski oluline. «Ega presidendi antavatel ordenitel ole ju ka praktilist väärtust,» kostis Punga ja leidis, et vahel piisab ka sümboolsest tähendusest.
|
