Ametnikud rääkisid taas üldlevinud kellalugemise põhimõttest, mille kohaselt kell on rohkem kui kümme, kui väike osuti on numbrite 10 ja 11 vahel. Rebase kellal napilt ongi.

Kaks varasemat juhtumit

Olukord ei erine suurt Tartu Postimehes kajastatud Meelis Raua ja Sirje Taela juhtumitest, kelle märgitud kellanäitu kontrolör samuti tunni jagu teisiti luges, kuid kellele määratud trahvi linn tühistas.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder kommenteeris neid juhtumeid aprilli keskel, et ei saa nõus olla loogikaga, et loeb ainult väikese seieri asukoht ja suure asukoht on väheoluline. «Tuleb vaadata mõlemat osutit ja mõlemad on tähtsad,» kommenteeris linnasekretär Jüri Mölder.

Mölder rääkis ka tõlgendamisest ja vajadusest vaide menetluse käigus tegelikke asjaolusid välja selgitada.

Linn jäigal seisukohal

Inna Rebase juhtumi puhul oli linn endiselt jäik nii vaiet menetledes kui ka nädalapäevad tagasi Rebase uuele avaldusele vastates, kui linnamajanduse osakonna juhataja Andres Pool kirjutas, et kui ka kohaldataks juhtumi uut tõlgendusviisi, muudetaks vaid trahvi määramise alust. Ehk siis trahvimise põhjus oleks, et kellanäit polnud üheselt mõistetav.

«Linnamajanduse osakond peab vajalikuks lisada, et ebatäpse või puuduliku parkimiskella kasutamise riisiko lasub sõidukijuhil,» seisis vastuses veel.

Linnasekretär Jüri Mölder soovitab probleemide vältimiseks märkida parkimise algusaeg hoopiski kirjalikult paberile.

Ta lisas, et kontrolörid ja ametnikud jälgivad nüüd seierite asukohta märksa täpsemalt ja trahvi võib saada ka siis, kui väikest seierit märkides pole korrektselt lähtutud minutiseieri asukohast.

Inna Rebase meelest on ametniku käitumine absurdne, ta märgiks kellanäidu samamoodi ka nüüd ja ta imestab, kuidas ta saanuks kella tundmata aastakümneid teoreetilise füüsikaga tegelda.