Tartu linnavalitsus on välja kuulutanud riigihanke ühistransporditeenuse ostmiseks aastateks 2006–2010.

Ausalt öeldes ootasin siiralt heade mõtete linna kutsututelt-seatutelt seekord sellist riigihanget, mis looks hanke võitjale normaalsed tingimused osutada parimat ühistransporditeenust ning tagaks linnakodanikule kindluse, et praegune kallis bussipilet enam kallimaks ei lähe. Täna sellised tingimused puuduvad.

Aga võta näpust. Taas tehti hange lühiajaline ehk viieks aastaks. Kes vähegi ettevõtlusega kursis, saab aru, milliseid probleeme nii lühike aeg investeerimisse toob.

Ent lühike aeg ei ole selle hanke juures peamine. Palju tõsisem, et mitte öelda naljakam on see, et linnavalitsus soovib seekord ühistransporditeenust saada sponsorluse abil.

Hanke eesmärgiks tundub olevat leida firma, kes osutaks bussiteenust sellele ise peale makstes, umbes nagu täna ongi. Ja et vedajal õhk päris kinni ei jääks, siis pakutakse piletihindade tõstmise (loe: linnakodaniku tasku) abil jaopärast hingamist.

Suured lisakulud

Linn on kehtestanud liinikilomeetri hinnaks 6,71 krooni, millest rohkema soovija pakkumine lihtsalt tagasi lükatakse. Linnamajandusosakonna ametnike ning neid kureeriva abilinnapea arvutused ütlevad, et seda on ülearugi palju. Tuleb ju aastane dotatsioonisumma senise 18 miljoni asemel nüüd 25 miljonit krooni.

Lisaks võib 2007. aastast taotleda 5% ulatuses lisaraha. Mis sa halad siin, sain abilinnapealt vastuseks, kui püüdsin nuriseda, selgitada ja asja päästa enne, kui hange loa saamiseks volikokku läks.

Jah, seitse miljonit krooni on suur raha küll, kui see põrandale hunnikusse või kellegi taskusse panna. Kuid arvestama peab ka seda, et praeguse vedaja kahjum 2004. aastal oli 4,5 miljonit krooni ning vähemasti sama suur number kohutab meid ka 2005. aastal.

Et samas hankes on suurendatud liinikilomeetrite hulka 7% võrra, siis ainuüksi kütusekulu ja lisanduva töötasuna võtab see juurde antud seitsmest miljonist ära vähemalt kolm miljonit krooni.

Ametiühingute ja autoliidu vahel sõlmitud üldtöökokkulepe kohustab 2006. aastal bussijuhile maksma minimaalselt 30 krooni tunnist – see nõuab lisaraha vähemalt 2,5 miljonit krooni.

Kütusehind on sellest hetkest, kui linnaametnikud hankes olevat kilomeetrihinda nuputasid, tõusnud 9% ning ainult jumal taevas teab, kui kõrgele see veel tõuseb.

Hanketingimuste järgi tuleb peaaegu kogu bussipark välja vahetada, kusjuures uus buss maksab «ainult» kolm miljonit, lõõtsbuss «vaid» 4,5 miljonit krooni.

Järeldusi võib eeltoodu põhjal igaüks ise teha. Aga te saate piletihinna tõusu taotleda, lohutas abilinnapea. Jah, saame küll alates 2007. aastast, aga kuhu me piletihinna tõstame. Tartu on tore linn, kuid piisavalt väike selleks, et piletihinna taevasse tõustes asuksid viimasedki bussisõitjad muid võimalusi otsima.

Et Connex soovib jätkuvalt Tartu linnas ühistransporditeenust pakkuda ja soovib seda teha paremini, kui seni võimalik on olnud, siis ei olegi muud üle jäänud, kui hange vaidlustada.

Üle võimete soovid

Ja ei olnud kuigi kena linnasekretäril ajakirjaniku küsimustele vastates ironiseerida, kas ja kui palju Connex õigusnõuannete eest maksis või maksab (TPM, 9.05.).

Selle asemel oleks linnasekretär võinud ametnike poolt paberile pandud hanketingimused läbi lugeda ja nõu anda. Ehk oleksid siis vaidlused ära jäänud, vähemasti osagi.

Connexi peamine vaidlustusalune oli vastuolu kahe hanketingimuste paragrahvi vahel. Punkt 1.1.1. sätestas, et pakkuda tuleb sellist kilomeetrihinda, millega on võimalik kvaliteetset teenust osutada ja hankes olevaid tingimusi täita. Punkt 1.5.4 aga ei lubanud pakkuda enam kui 6,71 krooni kilomeetri kohta.

Me vaidlustasime piltlikult selle, et ei ole võimalik minna poodi 10 krooniga ostma 20 krooni eest kaupa. Kui üle miljardi kroonise eelarvega linn ei suuda või ei taha leida raha ühistranspordi korraldamiseks, siis ei saa hankesse ka üle võimete käivaid soove sisse kirjutada.

Üks lahendus oleks olnud jätta hind vabaks. Abilinnapea Hannes Astoki vastuväide sellise võimaluse kohta, et siis paneksid bussifirmad seljad kokku ja teeksid linnale kõrge pakkumisega liiga, tuleneb ilmselt vanast heast rikutuse printsiibist.

Kes sõidab bussiga?

Et linn on kiivalt oma väljamõeldud kilomeetrihinna küljes kinni, siis kasutab AS Connex Tartu kõiki neid nappe võimalusi, mida seadusandlus võimaldab, et hange sellisel kujul läbi ei läheks.

Me ei saa olla nõus sellega, et linnakodanik bussiteenuse eest ülemäära kõrget hinda peaks maksma. 25 000 tartlast-bussisõitjat on piisavalt suur hulk inimesi, et linnavalitsus nendega arvestada võiks. Samuti ei ole vedajal võimalik lõputult kahjumiga töötada.

Tartu ühistranspordiga pole kaugeltki kõik korras. Miks mitte seda arukalt korraldatud riigihankega korrastama asuda? On ju Eesti Vabariigi seadustega pandud ühistranspordi korraldamine täiega omavalitsuste kohustuseks. Riik aga pakub abi, kui omavalitsus mingil põhjusel jänni kipub jääma. Nii on vähemasti ühistranspordiseaduses kirjas.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1