Seda, kes täpselt Kambja noortega septembrikuus pliidi äärde astuvad, ei tahtnud Kambja noortetoa eestvedaja Annely Zeigo praegu öelda, sest tulijad pole veel päriselt paika pandud.

«Kindlasti mõni sportlane, võibolla mõni noortepärane kirjandustegelane nagu Contra,» arvas Zeigo. «Võibolla ka päästeteenistuja või mõne sellise huvitavama elukutse esindaja.»

Raha kõigile

Kambja noorte kokkamisplaan on üks Tartumaa avatud noortekeskuste tänavustest projektidest, mis maavalitsuste vahendusel toetusraha sai.

Tartu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna vanemmetoodik Riina Sepma lausus, et aidata otsustati kõiki, kes projekti lauale lõid. Tahtjaid oli täpselt kümme, kokku jagati Tartumaa avatud noortekeskuste vahel laiali pisut alla 300 000 krooni.

«Mullu oli taotlejaid rohkem, üheksateist,» lausus Sepma, lisades, et maavalitsuste vahendusel jagati avatud noortekeskustele riigiraha kolmandat aastat. «Tänavu on küll kõik maakonna noortekeskused taotlustes osalised, aga Tartu linnast on taotlusi jälle vähem tulnud.»

Rahalises mõttes väikseim, Luunja valla projekt «Mõnus suvi Luunja Noortekeskusega» ühendab endas kolme vallas tegutseva avatud noortekeskuse suveplaane.

«See raha on nelja suure ürituse jaoks, mis toimuvad Luunja, Lohkva ja Kavastu noortekeskuste ühiste ettevõtmistena,» selgitas Luunja valla sotsiaaltöötaja Kairi Sepp.

«Juunis tuleb ühine paintballi võistlus ja õhtul pidu, juulis kolme keskuse vahelised jalgpallimatšid ja piknik, augustis kaasame veel Tähe noortekeskuse Tartust ja tuleb nelja keskuse ühismatk Luunja vallas,» jätkas ta.

Riina Sepma sõnul on Luunja vald just seepärast terves Eestis ainulaadne, et seal on sisse seatud tervelt kolm noortekeskust.

Ürituste korraldamise kõrval on noortekeskuste plaanides tähtsal kohal ka kõikvõimaliku inventari ostmine. «Tahame saada endale pinksilauad, et noored ei käiks noortekeskuses lihtsalt niisama istumas,» ütles Ervin Hurt noortekeskusest Halley, mis tegutseb Tartus Uuel tänaval.

«Tahaksime soetada ka helitehnikat, siiani oleme seda rentinud ja laenanud. Plaanime suvel läbi viia mõne vabaõhuürituse ja korraldada oma aeroobikatrenni, tavaliselt on need asjad alati helitehnika taha jäänud,» rääkis ta tulevikuplaanidest.

Helitehnika on teadagi kallis, ühe projektitaotluse rahaga kõike vajaminevat ei osta. «Eks me niimoodi jupiti peamegi seda muretsema,» nentis Hurt.

Põhiaur projektidele

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse eksjuht Marion Bobkov kinnitas, et jupphaaval erinevate projektitaotluste abil raha kokkuajamine on noortekeskuste töös levinud.

«Väga suur osa eestvedajate tegevusest ei lähe mitte noortega tegelemisele, vaid raha hankimisele selleks, et plaanitut üldse ellu viia. Projektide kirjutamine, aruandlus ja lihtsalt sebimine. Ühtset rahastamispoliitikat selles valdkonnas ei ole,» sõnas ta.

2000. aastal lõid Eesti avatud noortekeskused oma ühenduse, keskusi oli siis ühtekokku kaheksa. Praeguseks on see arv Bobkovi hinnagul mühinal kasvanud ja küünib 150-ni, huvilistest ei paista aga puudust olevat.

«Väiksemates kohtades on ju vaja paiku, kus noored koos saaksid käia,» lausus Kairi Sepp, ning lisas, et keskuste trumbiks on noorte silmis võimalus seal ise oma vaba aega sisustada. «Luunja vallas igatahes on noortekeskused popid ja ma usun, et saavad veel popimaks.»

Kümme projekti

• Tähe lastekeskus – parim paik (taotleja Tartu Tähe noorte- ja lastekeskus) – 20 000 krooni

• Kuulsustega köögis (Kambja noortekeskus) –20 505 krooni

• KOHTumine kindlaks määratud! (noortekeskus KOHT) – 22 599 krooni

• Koidu noortekeskus 2005 (Koidu noortekeskus) – 42 700 krooni

• Mõnus suvi Luunja Noortekeskusega! (Luunja noortekeskus) – 17 820 krooni

• Arendavate tegevuste pakkumine Haaslava valla noortele  (Roiu päevakeskus) – 24 810 krooni

• Liikumises peitub rõõm (noortekeskus Halley) – 41 941 krooni

• Noored on tuleviku võti (Alatskivi noortekeskus) – 32 200 krooni

• Muudame suhtlemise aktiivseks (Elva noortekeskus) – 37 650 krooni

• Avatud noortetuba (Loovkeskuse noortetuba) – 36 675 krooni

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0