Kaks aastat varem alguse saanud muinsuskaitseliikumine omandas üldrahvalikud mõõtmed ning üle aastakümnete toodi avalikkuse ette taas sinimustvalge värvikolmik, teatas «Aktuaalne kaamera».
Tartu muinsuskaitsepäevade korraldajad meenutavad, et kuigi suurt huvi ürituse vastu võis eeldada, ei osanud keegi nii suuri rahvahulki oodata. Tartu muinsuskaitsepäevade ajal oli muinsuskaitse seltsis liikmeid 4000 ringis ja päevade käigus liikmete arv mitmekordistus.
Meenutades enda 20 aastat tagasi öeldud sõnu «Asugem tööle ja asugem teele», ütles muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste: «See oli kujund, metafoor, et aeg on nii kaugel, et see salk peab teele asuma, et tuua kaasa olulisi muudatusi. See tunne, põhiline kujund, mis meid kõiki kandis oli puhastustuli, et nagu mingi puhastustuli käis inimeste hingest läbi.»
Tartu muinsuskaitsepäevade kõige tähtsamaks sõnumiks on jäänud sinimustvalge lipu avalik väljatoomine. Muinsuskaitsepäevade keskne miiting toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi maja ees. Selts ei olnud sellel ajal veel taastatud. Korraldajad otsustasid, et just see on kõige sümboolsem koht lipu heiskamiseks.
«See oli julge samm,» rääkis Velliste. «Meil esines ju ka kõhklusi ja sellepärast panime esialgu välja sinise lipu, musta lipu ja valge lipu - et ei saaks kohe ütelda, et sinimustvalge lipp.»
Miitingu korraldaja Margus Kasterpalu meenutas, et lippu aitasid värvida Vanemuise teatri kostüümiala värvijad. Teada aga ei ole, mis neist kolmest lipust on saanud.
«Nende all marsiti järgmisel päeval Raadile ja siis nad jäid kuhugi talismanideks,» rääkis Kasterpalu. «Võib-olla läheb nagu esimese sinimustvalgega, et on siiamaani kusagil peidus ja tuuakse ükskord välja.»
Muinsuskaitsepäevadele järgnenud Tartu muusikapäevade ja öölaulupidude ajal tundus sinimustvalgete lehvimine juba iseenesestmõistetav. Kasterpalu hinnangul tuleks praegusel ajal muinsuskaitsepäevadest õppida seda, et tagajärgi ei maksa peljata.
Kõik tänased
