|
 |
16.04.2007 00:01 Vilja Kohler, Tartu Postimees Tuul kangutab siit ja sealt, et saaks vanast harjumusest Tammistu mõisa peahoone aknad pärani lüüa. Aga taastatud aknad püsivad sama kindlalt nagu mõisa omaniku tahtmine rajada sinna erivajadustega laste keskus. Tammistu mõisa 19. sajandi teisel poolel ehitatud peahoone restaureeritud aknaid pole praegu kerge avada. «Kremoone me enne hoone remondi lõppu akendele ei pane, nii et niisama lihtsalt need praegu lahti ei käi,» selgitas krohvi kukutavate lagede ja värvi mahaajavate seintega mõisahoonesse erivajadustega laste ja nende perede keskust rajava sihtasutuse Eesti Agrenska Fond juhatuse liige Tiina Stelmach. Vanad fotod abiks Peale restaureeritud akende on hoonel nüüd puurkaev ja uus kiiskavast tsinkplekist katus, korda on tehtud ka korstnaotsad. Vanade fotode põhjal tehtud projekti järgi ehitasid OÜ Mirrel JK töömehed häärberi pargipoolsele fassaadile uue veranda. Akende restaureerimiseks käis Eesti Agrenska Fond välja osa rootslase Bo Wahlströmi annetatud rahast ja 350 000 krooni hasartmängumaksu nõukogu regionaalsete investeeringute fondist saadud toetuse. Uus katus, veranda ja puurkaev on otsast lõpuni tehtud Bo Wahlströmi 1,7 miljoni kroonise kingituse eest. «Bo Wahlström kuulub ühe meie koostööpartneri sõpruskonda,» ütles Tiina Stelmach. «Ta on tagasihoidlik vanem härrasmees, kes ei soovi end laiemalt reklaamida.» Eestist pole sihtasutus erivajadustega lastele ja nende peredele vanasse mõisahoonesse nõustamis- ja arenduskeskuse rajamiseks nii suurt toetust saanud. Ehk teisisõnu: kellelgi kaasmaalastest on võimalus saada esimeseks kodumaiseks suurannetajaks. Vaatamata sellele, et Eesti riik ja inimesed pole erivajadustega lastele rajatava perekeskuse ehitamist märkimisväärsete summadega veel toetanud, ei viska Tiina Stelmach ja Eesti Agrenska Fondi juhatuse liige Meelis Joost seda kellelegi nina peale. «Selle keskuse rahastamist on takistanud paar suurt probleemi,» põhjendas Meelis Joost. «Ühelt poolt hirmutab paljusid see, et keskus tuleb muinsuskaitse all olevasse väga halvas seisus mõisasse. Ja veel rohkem hirmutab inimesi see, et mõis asub maal.» Töö läheb edasi Tegelikult on need mõlemad probleemid aga hoopis plussid. «Vana park, selle keskel muinsuskaitse nõuete järgi taastatud hubane mõisahoone, kus sõidab läbi kolme korruse lift – see on ju unikaalne koht,» põhjendas Tiina Stelmach. Unikaalne on rajatav keskus ka selle poolest, et Eestis polegi seni puudega laste peredele terviklikku nõustamis- ja koolituskohta. Keskuse rajamiseks kulub 23 miljonit krooni. Praeguse kava järgi peaks keskus valmis saama tuleva aasta oktoobris. Vaatamata oma maja puudumisele jätkab Eesti Agrenska Fond tööd erivajadustega lastega. Nagu kolmel eelneval suvel, saab 36 erivajadustega last ka tänavu sihtasutuse korraldatavas suvehoius iseseisvat elu mekkida, andes nii oma perele puhkust. |
|||||||
|
