Järjest kahanev õpilaste hulk sunnib haridusosakonna juhataja Margus Oro sõnul astuma kiireid samme ümberkorralduste ettevalmistamiseks.

Juba praegu on kõigis vene gümnaasiumides õpilasi sadu vähem, kui majad mahutaksid. Lähiaastail langeb põhikoolilõpetajate hulk nii madalale, et ühelgi vene koolil ei õnnestu avada kaht gümnaasiumiparalleeli. Prognoos näitab, et Puškini gümnaasiumile ei jääks üldse gümnaasiumiklassi.

Nii peaks koolide ümberkorraldamine aset leidma lähema kahe-kolme aasta jooksul.

Mitu põhjust

Seisukoht, mille Oro eilsel nõupidamisel välja käis ja millel tema kinnitusel olevat ka koolide hoolekogude esimeeste tugi, on luua seniste Puškini, Slaavi ja Annelinna gümnaasiumi baasil üks, asukohga Slaavi gümnaasiumi maja.

Puškini kooli maja on selles ettepanekus kõrvale jäetud, sest see on kõige väiksem, 680 õpilaskohaga, ning sellest ei piisa loodavale suurele koolile. Lisaargument on ka see, et enamik vene koolide õpilasi elab teisel pool jõge.

Slaavi gümnaasiumi asukohta on arvatud aga Annelinna gümnaasiumi omast paremaks, õpilaskohtade hulgalt on majad kaunis võrdsed. Annelinna gümnaasiumi hoone mahutaks 1200 õpilast, Slaavi gümnaasiumi maja 960.

Kolme kooli baasil loodav vene gümnaasium peaks ühtlasi olema vene kultuuri keskus ja hoidja Tartus.

«Nii palju, kui olen rääkinud vene päritolu õpetajate ja teiste haritlastega, on nad kõik mõistnud, et ainult koondudes saavad nad säilitada omakeelset kultuuri ja haridust,» ütles Oro.

Kohtumisel välja öeldud seisukohti kokku võttes rääkis Oro, et 2008. aastal võiksid liituda Puškini ja Slaavi gümnaasium, veel kaks aastat hiljem Slaavi ja Annelinna gümnaasium. Vaieldav on siiski, kumma kooli hoonesse vene gümnaasium lõpuks jääks.

«Kõik on seni mõistnud, et lõpuks jääb üks kool,» kinnitas Oro.

Sügisel oli veel jutuks, et Tartusse võiks jääda üks vene põhikool ja üks gümnaasium, nüüd ütleb arvude analüüs, et selleks jätkuks õpilasi aastani 2010, aga siis tuleks põhikool ikkagi sulgeda.

Abilinnapea Georg Aher ütles pärast kohtumist aga, et ilmselt ikkagi ei saa ühe kooli peale minna, sest üht koolimaja täis tuupida ei tahaks.

Ei saa otsusega venitada

Aher ütles, et tegi koolide esindajatele ettepaneku omavahel läbi arutada, kuidas ümberkorraldused läbi viia. «Meil aega praegu on,» märkis ta.

Ka uus haridusvaldkonna abilinnapea Jüri Sasi oli eile seda meelt, et lähiaastail Tartusse vaid ühe vene kooli jätmisest kõnelda oleks ennatlik. Küll märkis Sasi, et mõistlik ei ole protsesse edasi lükata.

«Peame andma lastevanematele, töötajatele ja õpilastele selge sõnumi, mis saab edasi,» rääkis ta.

Veel ütles ta, et mõne nädala pärast peaks sama seltskond uuesti kokku tulema ja siis tuleks ära otsustada ka see, kas vene kogukond soovib ümberkorralduste väljaütlemist volikogu otsusega juba sel kevadel või eelistatakse selle aasta võrra edasi lükkamist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2