Tartu võib tulevikus taastada Arnold Matteuse ujulakompleksi
(10)
16.02.2005 00:01
Nils Niitra, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Valitsus otsustas anda kunagise Matteuse ujula asupaiga Tartu linnale,
abilinnapea Hannes Astoki kinnitusel tuleb kahele hektarile korralik supelrand,
välistatud pole ka ujula taastamine.
Ujula 102 asunud linna ujula oli 1930. aastatel tartlaste suvine meeliskoht, endisest poolkaarekujulisest Arnold Matteuse projekteeritud rannahoonest pole aga praegu midagi alles. Linn on seni keskendunud Anne kanali äärse supelranna arendamisele, ent ka merelinnast Tallinnast pärit Astok ise tunnistab, et ei ole seni kanalis ujumas käinud. «Mul on mingi veider eelarvamus selle suhtes,» lausus ta. «Anne kanali ääres ei teki mul ranna tunnet. Lähen ujuma pigem laululava taha Emajõkke või mõnda Lõuna-Eesti järve.» Matteuse rannahoone vääriks Astoki kinnitusel taastamist. «Võibolla ei ole mõistlik taastada seda päris samade materjalide ja täpselt sama funktsionaalsusega,» lisas ta. Turistide pärast pole Tartule Astoki hinnangul plaa˛i vaja. «Ma ei usu, et Tartust võiks kunagi kujuneda rannalinn, küll aga armastavad tartlased ise ujumas käia,» lausus ta. «Turvalisi ujumiskohti peaks olema rohkem – kes see ikka viitsib sinna Annelinna kolistada, kui ise elad Ujula tänava kandis.» Mitu plaani Astoki kinnitusel ei pea rannahoone arendajaks olema ilmtingimata Tartu linn oma rahakotiga. «Kõik variandid on võimalikud alates eraettevõtlusest kuni public-private partnershipini (linna ja eraettevõtete koostöövorm – N.N.) välja,» lausus ta. Esialgu pole veel päris kindel, milline supelrand krundile teha. Plaane on mitu, aga selge on vaid see, et midagi sinna igal juhul tehakse. «Praegu on sellel krundil rahvusvahelisteks hansapäevadeks lotja ehitavate meeste ajutine lodjakoda,» rääkis abilinnapea. «Üks variant on teha sinna alaline lodjakoda, kus tulevikus näidataks lodjaehitust. Lodjaehitajad väidavad, et laevade ehitamine ja restaureerimine on iseenesest märksa huvitavam ja atraktiivsem kui lõpptulemus,» lisas ta. Siiski võiks krundil, kus on piisavalt ruumi ka lodjakojale, olla eelkõige ujula, märkis Astok. «Seal võiks olla rannahoone, lisaks sellele aga ka mingisugune hotellikene-motellikene, puhvet, lõbustuskoht ja mida iganes veel.» Lodjakoja juurde võiks aga Astoki hinnangul kuuluda käsitööklasside ja seminariruumidega õppekeskus. Aastate pärast Abilinnapea Anto Ili hinnangul annab maa-ala munitsipaliseerimine linnale paremad võimalused maatüki arendamiseks supelrannana. «Mis on linna oma, see on linna oma. See annab linnale plaanides kindluse.» Korraliku täisteenust pakkuva plaa˛i arendamine ei ole siiski kavas enne 2008. aastat. Linnal on praegu käsil arengukava tegemine aastateks 2008–13 ja seal on supelranna arendamine sees. Ili kinnitusel on linn kavandanud Ujula tänavale kõigiti korraliku supelranna. «See ala on kindlasti reserveeritud supelrannale, meil pole plaani ehitada Ujula 102 maju täis,» lisas ta. «Sellele alale on tehtud kunagi ka detailplaneering, aga
selle teostumine sõltub linna võimalustest – keegi peab number üheks silda,
keegi peab tähtsamaiks hoopis haridusasutuste remonti,» ütles abilinnapea Ili.
Eesti
arhitekt Arnold Matteus • 1925 lõpetas Karlsruhe tehnikaülikooli • 1926–1935 ja 1941–1944 Tartu linnaarhitekt • 1944–1960 Tartu linna peaarhitekt • 1931–1935 kunstiühingu Pallas esimees • 1942–1944 kõrgema kunstikooli Pallas direktor • 1945–1953 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Arnold Matteus on projekteerinud Emajõe ujula
(1928, hävis osaliselt sõjas, nüüdseks lammutatud), Anton Starkopfi
ateljee-elamu Hurda t 2 (1931), korporatsiooni Ugala maja Kuperjanovi t 16
(1938), Eesti Panga Tartu maja koos Karl Burmaniga (1935). Arhitekt on
koostanud palju Tartu linnaplaneeringuid, näiteks Tähtvere linnaosa (1928), ja
kavandanud tartlastele elamuid. Arnold Matteus on projekteerinud mitmele poole
Eestisse õppehooneid, kultuuri- ja
kaubamaju.
|
