Leekiva kunsti eesotsas on vabakutseline kunstnik Henry Timusk. Nii kunstikuu avamisel 17. jaanuaril kell 18 kui ka lõpetamisel 18. veebruaril kell 16 väljendavad tuleskulptuurid tema sõnul muu hulgas puhastustuld. Viimane on tarvilik seepärast, et lisaks tavalistele kunstiteostele on olemas kuritegelikud võltsingud ja omakasupüüdlikud koopiad.Kuid on ka heatahtlikke koopiaid, mis ongi tänavuse kunstikuu üks märksõnu. «Koopia valmistamine on väga oluline osa kunsti õppimises,» ütles Timusk. Uues kaubamajas Järgmisesse nädalasse jääb maaliklassikast koopiate maalimine uues kaubamajas. Kunstitudengid saavad enda ette Konrad Mäe ühe maastikumaali. «Linnarahval on võimalus vaadata, kuidas käib maalimine alates tühjast lõuendist,» rääkis kunstikuu projektijuht Kreet Stubender. Neli ja pool nädalat vältavat tegevust juhib Tartu kunstimuuseum eesotsas direktor Reet Margi ja näitusemaja juhataja Reet Pulk-Piatkowskaga. «Ehk hakkab maalimine seal silma inimestele, kes kunstimuuseumi ei jõua minna, küll aga kaubamajja,» selgitas direktor. «Ja äkki tekitab see huvi minna hiljem muuseumisse näitusele.» Mitme koopia ja võltsingu teemalise ürituse kõrval on kunstikuul ühtekokku üle poolesaja ettevõtmise. Teised teemad on kunstiäri, välisnäitused, film ja foto, disain. Kunstikuu annab võimaluse ka teatrietendusteks ning loenguteks ja aruteludeks, samuti on põhjust küsida, millega turgutada Tartu kunstielu senisest silmapaistvamale kohale. Üksikasjalikku ülevaadet pakub veebisait aadressil www.tartu.ee/kunstikuu. Kõige muu kõrval ei ole ära unustatud näitusi. Neist keskseim on «Üllatus, üllatus!», mis avatakse raeplatsi viltuses majas 19. jaanuaril kell 16 ja kus saab näha kunstiteoseid viie mittekunstimuuseumi kogust. Mõju kunstielule Festival «tARTu kunstikuu» ilmub tartlaste ette nüüd neljandat korda. Kuidas on need Tartu kunstielule mõjunud? «Arvan, et väga hästi. Intrigeerivalt. Igal aastal tahetakse teha uhkemat ja paremat. Nii kaua, kui on soov areneda, on kõik hästi,» arvas Võru linnagalerii galerist Katrin Ruus. «Kui aasta algul antakse suunad ja kunstitrendid kätte, siis on järgmiseks 11 kuuks mingi essents tegutsemiseks kätte saadud.» Y-galerii galerist Margus Kiis ei saanud samuti öelda, et kunstikuud oleksid halvasti mõjunud. «Pigem isegi väga hästi, aga kahjuks on see positiivne mõju liiga ajutine,» lisas Kiis. «Kunstikuu ajal toimub küll mõnus elavnemine, aga kui kuu läbi saab, vajub kõik vanasse tolmu tagasi. Selline kampaania efekt. Kahjuks.» Näitusemaja juhataja sõnul võimaldab igasugune kampaania koondada nii üldsuse tähelepanu kui ka raha. Näiteks kunstimuuseumi näitusi käib vaatamas üha enam külastajaid. Siinse paarislehekülje pildiraamid on Sille Annuk üles võtnud Tartu kunstimuuseumis, et Raimu Hanson saaks neisse maalida tekstid. ----------------------------------------------------------- Millega turgutada Tartu kunstielu nii, et selle loomingulised saavutused oleksid Eestis ja kogu maailmas senisest silmapaistvamal kohal? Margus Kiis, Y-galerii galerist: Tartu probleem on meedia – eriti elektroonilise –, aga ka paljude inimeste ükskõiksus. See tekitab alamotiveeritust: mis sa ikka kunsti teed, kui see huvitab vaid mõndakümmet inimest. Kunstnikud on edevad ja tähelepanu puudumine mõjub neile halvasti. Tartus korraldatakse ka suhteliselt vähe kunstiüritusi. Mõned asutused on selles mõttes viimasel ajal natuke laisaks läinud. Infot ja värskeid tuuli liigub Tartus vähe. Õhkkond on pehmelt öeldes sumbunud. Isegi tülitseda enam eriti ei viitsita. Martini (kunstnik, muusik ja kinematografist – toim. märkus) arvab, et kunsti peaks ära keelama, küll siis tekiks huvi. ----------------------------------------------------------- Millega turgutada Tartu kunstielu nii, et selle loomingulised saavutused oleksid Eestis ja kogu maailmas senisest silmapaistvamal kohal? Reet Mark, Tartu kunstimuuseumi direktor: Kõigepealt peaks lõpetama sellise jagamise: Tartu kunst, Tallinna kunst, Pärnu kunst ja Paide kunst, ja rääkima eesti kunstist. Nii nagu Tartu kunstimuuseum ja Eesti kunstimuuseum koguvad ühte eesti kunsti, mitte Tartu ja Tallinna kunsti, nii peaks ka rääkima ühest eesti kunstist. Ma ei arva, et hetkel oleks olulist vahet Tartus ja Tallinnas tehtava vahel. Tallinna kunstnikud pääsevad lihtsalt meediasse paremini kui sama andekad tartlased. Samas arvan ma, et tõeliselt andekas kunstnik ei jää nägemata-teadvustamata, vaevalt on probleeme Eda Lõhmusel või Peeter Allikul. Samas vahet muidugi tehakse. Kui sul pole olnud näitust Tallinnas, siis sa nagu polekski kunstnik. Või kui palju antakse raha Eesti kunstimuuseumile ja kui palju Tartu kunstimuuseumile – mõlemad on riiklikud muuseumid, enam-vähem võrdsete kogude ja ajupotentsiaaliga.
> Loe edasi |
