Kooli endine õpilane ja praegune muusikaõpetaja Julia Trubatšova jagab laulu vahele klassi ees hoogsalt ja soravalt eestikeelseid juhiseid. Eesti keel pole õpetaja ega õpilaste kodukeel, erinevus eesti kooli muusikatunniga on aga vaevu märgatav – samahästi võiks ju eesti koolis olla vene nimega muusikaõpetaja.

Eesti keele õpetaja Anne Kaskmani juhendamisel käänab 7.b klass nimisõnu, kirjandusõpetaja Diana Joassoone räägib 10.a õpilastega telelavastuse «Rudolf ja Irma» põhjal Tammsaare romaanist «Elu ja armastus» ning 9.a ja 9.b kuulavad Anna Preobraženskaja eestikeelseid õpetussõnu nägemisprobleemide ennetamisest ja ravist.

Keeletunnetus

«Ma mitte ainult ei valda eesti keelt, vaid ma tunnetan seda,» tõdeb Preobraženskaja ja lisab nii eesti- kui venekeelseid tunde andva õpetajana, et tal on palju raskem lülituda pärast eestikeelset tundi ümber vene keelele kui pärast venekeelset tundi eesti keelele.

Kooli direktor Jevgenia Lindevaldt tõdeb, et Annelinna gümnaasiumile pole üllatuseks haridus- ja teadusministeeriumi otsus, mille kohaselt vene õppekeelega gümnaasiumid peavad viie aasta jooksul järk-järgult eestikeelsele õppele üle minema eesti kirjanduses, ühiskonnaõpetuses, geograafias, muusikas ja Eesti ajaloos, lisaks veel kahes aines kooli omal valikul.

«Meie oleme valmis, hakkasime selleks valmistuma 15 aastat tagasi,» väidab Lindevaldt ja märgib, et kui mõned koolid ei ole siiani valmistunud eestikeelsele õppele üleminekuks, siis on see juba nende probleem.

Annelinna gümnaasiumi kahes esimeses klassis õpitakse kõiki aineid paralleelselt kahes keeles, näiteks õpitakse matemaatikas aine sisu vene keeles ja ülesandeid lahendatakse eesti keeles, loodusõpetuses aga vastupidi.

Kolmandast üheksanda klassini on õppekavas kohustuslikud ja vabatahtlikud eestikeelsed ained, samuti on olemas nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid kehalise kasvatuse, tööõpetuse ja muusikaõpetajad ning õpilased liiguvad ühe juurest teise juurde – need ained on ühel poolaastal vene- ja teisel eestikeelsed.

Riigikeele eksamil lagi

Kooli õppealajuhataja Hiie Asser selgitab, et õpilased õpivad osaliselt individuaalse õppekava alusel ning üks klassikomplekt õpilasi jagatakse päeva jooksul mitu korda erinevatesse rühmadesse.

Gümnaasiumiastmes saavad õpilased valida klassi, kus eestikeelse õppe osa on suurem, või sellise, kus seda on pisut vähem. Lõpuks tuleb teha valik, kas lõpueksamid teha eesti või vene keeles.

Eelmisel aastal näiteks tegi keemia riigieksami eesti keeles kuus õpilast, umbes sama palju oli ka venekeelse eksami sooritajaid. Eesti keeles eksami sooritanuist sai 94 punkti sajast 12.a klassi õpilane Olga Gapejeva. Neiu selgitab, et tema on näiteks eestikeelseks bioloogia arvestuseks õppinud ka venekeelsest bioloogiaõpikust, kuna õpikud on sarnased.

Tema klassivenna Juri Kagani hinnangul on raskeim eestikeelne aine ühiskonnaõpetus. Ka Gapejeva kinnitab, et ühiskonnaõpetuses on palju selliseid mõisteid, mida vene keeleski hästi ei tea.

«Seal on põhimõtteline vahe – eesti kirjanduses saab valida erineva raskusastmega tekste ja arutluse taseme saab määrata klass, kuid ühiskonnaõpetuses on kindel õpik, terminid ja hästi määratletud keel,» tõdeb ka Asser, et erinevates ainetes on eestikeelsele õppele üleminek väga erinev.

Nii tulebki ühiskonnaõpetuses õpetajal tunnis palju õpilaste kodukeeles juurde selgitada.

Asser naerab, et õpetajadki tõlgivad vahel õpetajate toas üheskoos neid termineid – üks ei tea, kuidas on eesti keeles, teised aga, kuidas öelda vene keeles.

9.b klassi õpilase Kristina Leizani hinnangul on aga raske hoopiski see, et füüsika ja keemia on vene ja matemaatika eesti keeles. Tüdruk leiab, et kõik kolm ainet võiksid olla riigikeelsed.

Samas kinnitab Asser, et koolis mingit eesti keele terrorit ei ole ja õpilastel on kõikide, ka eestlastest õpetajatega võimalik rääkida ka vene keeles.

Tartu kolmas kool

Üldiselt on õpilased aga eestikeelse õppega rahul, seda kinnitavad ka faktid: eesti keeles õpetatakse aineid vanemate eestvõttel ning eelmise nädala seisuga olid juba üle 90 mudilase vanemad avaldanud soovi saata laps sügisest õppima just Annelinna gümnaasiumi.

Eelmise aasta riigikeele eksamil sai Annelinna gümnaasium keskmiseks tulemuseks 89,8 punkti sajast, mis tõotab Asseri hinnangul jääda kooli parimaks tulemuseks, sest rohkem polegi naljalt võimalik saada.

«Tegelikult ei tee eesti keelt emakeelena kõnelejadki seda eksamit enamasti kõrgemal tasemel ära,» tõdeb ta.

Kõiki eksamitulemusi arvesse võttes oli kool Treffneri ja Härma gümnaasiumi järel Tartus kolmandal kohal.

Vene keele ja kirjanduse õpetaja Tatjana Vostrova väidab, et vene keel ja kultuur ei kao kuhugi, sest suurel osal õpilastest on see ikkagi kodune keel ja kooliski on säilinud mitmed vene traditsioonid. Näiteks vastlad ja iga-aastane vene kirjandusel põhinev teatrifestival, kus on osalenud kõik Tartu vene koolid.

> Loe edasi