Trahvimine läks Tartus üle piiri
21. august 2009, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südasuvistel reididel kirjutatud parkimistrahvidele järgnenud protestilaine sundis Tartus senist karistamispraktikat muutma nii, et esikohal poleks karistamine, vaid eksimusest teavitamine.
Küsimuse peale, kas linna väärteomenetlejad pole parkimisreeglite vastu eksijaile trahve välja kirjutades olnud mitte liiga kurjad, vastas Tartu linnasekretär Jüri Mölder, et pärast puhkuselt naasmist korraldas ta kohe nõupidamise, millel kutsuti väärteomenetlejaid üles lähtuma mõistlikkusest.
Mölderi sõnul on küsimus selles, kas linna menetlusteenistus tahab olla karistusasutus või on teenistuse ülesanne kodanikke informeerida, kui on eksitud reeglite vastu, mille muutmine ei pruugi olla igaühe kõrvu jõudnudki.
Ülesanne ametnikele
Protestilaine tuli suuresti sellest, et trahve said paljud juhid, kes kitsastel tänavatel kaasliiklejate ja liikluse sujuvuse huvides olid auto parkinud (osaliselt) kõnniteele või kohtades, kus seda tegelikult teha ei tohiks.
Linnapea Urmas Kruuse lausus, et inimesed on aastaid niimoodi parkinud ega ole võibolla teadlikud, et 2001. aastal on seadust muudetud.
Uue korra järgi võib kõnniteel parkida ainult siis, kui see on liikluskorraldusvahenditega lubatud, või siis peatuda kauba laadimiseks, kui vabaks jääb vähemalt 1,5 meetri laiune kõnniteeosa.
Kruuse ütles, et linnamajanduse osakonna ametnikele on tehtud ülesandeks üle vaadata kitsaste tänavate kõnniteed ja seal, kus oleks liikluse sujuvuse nimel mõistlik ja teisi liiklejaid ei takistaks, parkimist seaduse kohaselt liikluskorraldusvahenditega ka lubada. See eeldab liiklusmärke või teekattejoonist.
Parkimistrahvi ühe ohvri Ain Põldvere ettepanek oli: et mitte asjatult raha raisata ja tänavaid arvukate märkidega risustada, võiks linnaosade piirile panna märgid, mis lubavad piisava kõnnitee laiuse korral parkida osaliselt kõnniteel.
«Mida rohkem tehakse mõttetut tööd, seda vaesemaks jääb ühiskond ja riik,» nentis Põldvere.
Linnapea tõdes, et kuigi paljudel juhtudel on trahvi saanud kodanikud, kes on kõnniteele parkinud heatahtlikkusest kaasliiklejate vastu, ei saa linnavõim kutsuda üles seadustest mööda vaatama.
Kuid ta lisas, et tema arusaamise kohaselt on menetlusteenistuse ülesanne algusest saati olnud kodanikke harida ja eksimustele tähelepanu juhtida.
Viimase statistika kohaselt on pooltel juhtudel eksinutele tehtud hoiatus, pooltel trahv.
Teavitamine ette
Jüri Mölder kommenteeris, et väärteomenetlejad lähtuvad oma toimingutes seadusest ja siseveendumusest, otsustades iseseisvalt, millisel juhul piisab eksinu mõjutamiseks hoiatusest ja millisel tuleks määrata trahv.
Sellest nädalast alustas menetlusteenistus Tartu koduleheküljel teavitamist ees seisvatest reididest.
«Meie eesmärk on vähendada parkimis- ja heakorraeeskirja rikkujate hulka ning hoida seeläbi linnapilt puhtama ja kaunimana,» selgitas linnavalitsuse menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne.