Leevaku elektrijaama omanikfirma Generaator juhataja Jan Niilo nendib, et kaks Tšehhimaalt tellitud turbiini võinuks Võhandu jõe vee survel ringi käia juba selle aasta veebruaris. Praegu aga paistab, et elektriajamine jätkub parimal juhul alles tuleval kevadel. Niilo sõnul on turbiinide tarnija, Läti firma Hidrovats põhjendanud viivitust sellega, et Tšehhi turbiinitootja Ziromont on nende kokkupanekuga jännis. Vihjatud on kroonilisele töökäte puudusele, uute tarnetähtaegade nimetamisest on lätlased ammu loobunud. «Mul on kahtlus, et seal (Ziromonti tehases – M. P.) polegi alalist tööjõudu ja kui mujal juhtub olema tasuvamat tööd, ei taha töömehed sinna minna,» rääkis Niilo. Tšehh süüdistab lätlast Tartu Postimehe järelepärimisele saadetud vastuskirjas ei maini Ziromonti direktor Zima Roman tööjõupuudust poole sõnagagi. Küll vihjab kaunis uduselt Hidrovatsi süüle, mis seisneks justkui tahtmatuses kaks kuud tagasi valminud turbiinidele Tšehhi järele sõita. «Turbiinide tarnelepingu täitmiseks tegelevad teemaga nii Hidrovatsi kui meie advokaadid,» kirjutas Roman. «Oleme sunnitud tõdema, et sõlmitud lepingus on vastuolusid, aga nendes pole süüdi meie, vaid Hidrovats.» Romani väitel ei vastanud Hidrovats üldse Ziromonti oktoobrikuistele palvetele turbiinid Eestisse vedada. Roman konstateerib, et talvel pole võimalik seadmeid Leevakul paika monteerida ja elektritootmist käivitada. Firma Hidrovats juhataja Ivars Blaus nentis, et olukord on ebameeldiv, kuid süüdistama peab tema kinnitusel siiski tšehhe, kes ei saa lihtsalt oma tööga hakkama. «Olen käinud Tšehhimaal seitse korda – iga kahe kuu tagant,» rääkis Blaus. «Kolme kuu eest oli 90 protsenti tööst valmis ja ma olin valmis turbiinid Lätti tooma, et siin töö lõpetada. See olekski valmis, aga tšehhid ei taha trahvihirmus pooleli tööd üle anda.» Blaus on andnud asja lahendada inkassofirmale, kuid talle pole veel selge, millal asi kohtusse läheb. «Kahjuks ei saa ma nende tööd kiirendada,» lausus Blaus. «Kui aitaks kellelegi keretäie andmine, lendaksin silmapilk Tšehhimaale.» Sõltumata sellest, kas ja kui palju on tarneprobleemis süüdi tšehhid või lätlased, saab Generaator esitada pretensioone vaid Hidrovatsile, kes on tema lepingupartner. Võimsus kahekordseks Jan Niilo ütleb, et tänase päeva seisuga tuleb lätlastel 2,6 miljoni kroonisest lepingu- tasust korstnasse kirjutada vähemalt paarsada tuhat krooni, kuid summa võib asja venides kasvada ka poole miljoni kroonini. Lätlastelt sissenõutava kahju rehkendamise aluseks võtab Generaator keskmise saamata jääva tulu. Eesti Energia 81-sendise kilovatt-tunni ostuhinna juures peaks Generaator Lee-vakul ühe aastaga teenima umbes 800 000 krooni. Generaator on seadmete eest Hidrovatsile ette maksnud 1,3 miljonit krooni. Niilo sõnul pole õnneks võetud pangalaenu, vaid investeeritud säästudest. 1947. aastal Eesti esimese lööktöörajatisena avatud, 1967. aastal seisatud ja 1993. aastal taas käivitatud Leevaku hüdroelektrijaam katkestas kõrge kulumisastme tõttu elektritootmise 2005. aasta suvel. Uuenemise järel peaks varasemast säästlikuma veekasutusega jaama maksimumvõimsus olema endise sadakonna kilovati asemel kuni 220 kilovatti. ASile Generaator kuulub ka kuni 25-kilovatine Põlva hüdroelektrijaam Orajõel ning kuni 180-kilovatine Saesaare jaam Ahja jõel, lisaks kaks mõnekilovatist pisijaama. |
