Kolkja rahvamaja kõik istekohad täitusid reede kottpimedal õhtul igas vanuses Peipsiääre valla inimestega. Kohalik vene vanausuliste kogukond pidas vaikset vaimulikku õhtut, kus vanavene vaimulikke värsse laulsid Kolkja põhikooli tüdrukutekoor ja Riiast pärit vene vanausu koor Grezn.

«Selles pole midagi imelikku, et naabrid meile külla tulid,» ütles Grezni koori üks Eestisse esinema kutsuja, mittetulundusühingu Tartumaa Vanausuliste Kultuuri ja Arendusühingu juhataja Pavel Varunin. «Meie rahvas ja Läti vanausulised on pikki aastaid omavahel sõbralikult läbi käinud.»

Omadelt omadele

Varasematel aastatel on Kolkjas kaks korda esinemas käinud vanausuliste koor Daugavpilsist. «Meile on sellised külaskäigud väga tähtsad,» rääkis Pavel Varunin. «Nii süveneb meie inimestes arusaam, et vanausuliste järeltulijatena on nad ka ise vanausulised ja et meie usk ei kao kuhugi. Kui meie lapsed kasvavad põlvest põlve edasi kantud põhimõtetega, ei saa neist inimesi, kes kuuluvad korraga kahte vastuolulisse rühma või kultuuri.»

Nii nagu Eestis, hoiduvad vanausulised ka Lätis omaette. Seda tunnistab tõsiasi, et nii Daugavpilsi vanausuliste koor kui ka Grezn esineb valdavalt vaid vanausulistele.

Riia Grebešnikovi koguduse liikmetest tosin aastat tagasi loodud Grezni repertuaaris on vanavene vaimulikud värsid.

Väga vanad lood

«Neid lauldi juba varakristluse ajal, teisel sajandil,» selgitas Pavel Varunin.

Piibli, evangeeliumi või ajalooliste sündmuste põhjal loodud vaimulikud värsid on religioosse-eetilise sisuga. Pika värsi näitena esitas Grezn Kolkjas loo bojaarinna Morozovast, kes vanausu hoidmise nimel loobus aadliseisusest.

Teine, ligi kaheksa minutit kestnud vaimulik värss rääkis vanausu hoidmise pärast Dauriasse pagendusse saadetud ülempreestri Avvakumi kannatustest.

Grezn andis kontserdi ka Mustvees, Kallastel ja Tallinnas Mustpeade Majas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0