| |
|
 |
Sellel Herne tänava majal on omanik eest visanud vanad püstised puitaknad ja asemele pannud plastaknad, mis kujult on iseloomulikud pigem Annelinna majadele. Ka uut piideaeda peab Supilinna Seltsi juht Mart Hiob ebasupilinlikuks.
Foto: Margus Ansu |
|
Moodsad ajad moonutavad Supilinna nägu
(24)
15.11.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Supilinna muutuv nägu on viimastel nädalatel mitu puhku tuliseid vaidlusi
põhjustanud. Just see oli ajend, miks kutsusin Supilinna Seltsi juhi Mart Hiobi
ringkäigule vaatama kohti, kus iluravi on häirivaid arme jätnud. Teekonna ja
stiilinäited valis tema ja peatusi oli ka paigus, mille kohta Hiob ütles
lihtsalt: siin on hästi läinud.
Olgu öeldud, et esimeseks teemaks olid aknad ja esimene näide Herne 42 kerkiva uue kortermaja vastas, kuhu vanade püstiste akende asemele on seina seatud pigem Annelinnast tuttavad suurte ruutudega plastaknad. Nagu Hiob räägib, käisid omanikku ümber veenmas nii tema kui ka mitmed naabrid, aga protestid ei aidanud. Võitlus akende ümber ja nende pärast näib paiguti juba kaotatud olevat, sest erikujulisi plastaknaid vaatab vastu pea kõigilt tänavailt. Osa neist järgib vana kolme- või kuueruudulist jaotust, mõned vilistavad sellelegi. Erinevad nõuded Oa 11a maja juures pajatab Hiob, et seal tekitas akende vahetus naabrite vahel vaidlusi: kahe korteri elanikud vahetasid aknad ära, teised olid aga selle vastu. Protestid jõudnud ka linnavalitsusse, kust aga vastatud, et nemad ei saa midagi teha. Ainus lahendus olnuks kohtuasi naabrite vahel. «Probleem on siin selles, et ülemine naaber on pannud vana jaotust järgivad puitaknad, alumine on aga odavamat plastakent kasutades nullinud ka ülemise naabri vaeva,» võtab Hiob teema kokku. Akendele kehtivate nõuetega on Hiobi sõnul kummaline seis: Supilinna rajatavate uute majade puhul nõutakse puitaknaid, vanade puumajade puhul ei saa aga plastakende paigaldamist mingite vahenditega pidurdada, kui tegu pole just arhitektuurimälestisega, mida Supilinnas on mitmeid. Uutel majadel on muidki selgeid nõudeid: väljas laudis või krohv ja katus olgu valtsplekist. Ka välisuste uuendamine või katusekattematerjalide valik on vanade majade puhul kohati untsu läinud. Näiteks kiviimitatsiooniga plekk-katus pole Hiobi meelest Supilinnale sobilik. Võõrad ripprõdud Tähtvere 3b uue kortermaja juures loetleb Hiob mitu asja, millega on ehitamisel Supilinna traditsioonidest kõrvale kaldutud. Näiteks see, et aknad ei asu välisseina tasapinnal, vaid seina sees. Mis veel hullem: maja küljes on Supilinnale võõrad ripprõdud. Nende kohta ütleb Hiob, et uues ehitusmääruses, mida Supilinna miljööväärtusega piirkonnaks kuulutanud üldplaneeringust lähtuvalt koostatakse, taotleb Supilinna Selts ripprõdude keelustamist. Supilinna Seltsi ja selle juhatuse esimeest Mart Hiobit on siunatud selle eest, et linnaosas arhitektuurilise valvekoera rolli võttes pretendeerivad selts ja selle esimees, keda ka Supilinna peajumalaks on tituleeritud, liiga suurele sõnaõigusele ja topivad kohati kaikaid kodaratesse moodsate aegade jõudmisele Supilinna. Kuidas siis ikkagi tuleks ehitada ja remontida, et supilinlased – või siis Supilinna Selts – rahul oleks? Mida võib ja mida mitte, et romantiline agul oma näost ilma ei jääks? Hiobi kinnitusel pole eesmärk saavutada seda, et Supilinnas taasloodaks wabariigi- või tsaariaegseid maju, pigem on eesmärk, et uute majade loomisel arvestataks ümbritsevat. Modernsuse vastu pole seltsil midagi, aga seda saab ka traditsioonidest kinni pidades. Ka akende kuju ja suurust, nagu ehk Herne 42 kortermaja juhtumi puhul arvata võiks, ei kavatse Hiobi sõnul keegi ette kirjutama hakata. Ometi kirjutasime eilses lehes, et Supilinna Selts eesotsas Hiobiga on taotlenud linnavalitsuselt maja ehitusloa tühistamist, sest projekt on vastuolus planeeringuga. Üks vastuolu on just akende kuju pärast. «Arhitekt peaks olema ikkagi niipalju professionaal, et talle ei pea ette kirjutama, kuidas teha. Ta peaks ise tunnetama, mis sellesse keskkonda sobib,» selgitab Hiob oma seisukohta. Rohkem respekti Vanade majade remontimise puhul ootabki Hiob ennekõike seni ilmutatust oluliselt suuremat respekti. «Eraisikuna ma ehk nii palju ei muretsekski, aga et esindan Supilinna Seltsi, mille tegevuse põhieesmärk on miljööväärtuse ja elukeskkonna kaitsmine, ei saa ma teisiti,» kommenteerib ta ise peajumala tiitlit ja ambitsioonides süüdistamist. Olgu veel öeldud, et Supilinna Seltsil ei ole väga avaraid võimalusi linnaosa arhitektuuripoliitikas kaasa rääkida. Seda saab teha eelkõige planeeringute koostamise ajal – siis on igaühel õigus kaasa rääkida. Uute majade projekteerimise ja ehitamise asjus saab aga sõna võtta pigem siis, kui kopp on juba mullas või info kuskilt välja tilgub. Mõne asjaga on Hiob Supilinnas rahul ka. Näiteks on põhjust rahul olla sellega, et Herne 51 maja uus omanik lasi enam-vähem esimese asjana majal eest ära tõsta plastaknad, mis eelmine omanik oli vahetult müügi eel ette lasknud panna, ja asendas need miljöösse sobivate puitraamis akendega. Ja ka Kroonuaia 66a majaga, mis on küll nullist üles
ehitatud, aga kus esimesel pilgul on raske arugi saada, et tegu on
uusehitisega.
|
