Rahvaliidu Tartu piirkonna juht Roman Mugur (vasakul) surub pärast koalitsioonileppe allkirjastamist kätt Keskerakonna Tartu liidri Aadu Mustaga. Tartu meer, reformierakondlane Laine Jänes (keskel) on kätlemised juba lõpetanud. Foto: Margus Ansu

Koalitsioonileppe allakirjutamisel avaldasid kõik kolm osapoolt arvamust, et ühiselt on Tartu linna elu võimalik hoopis paremini edendada. Linnapea Laine Jänes sõnas, et kolme erakonna koalitsioon peaks püsima palju kindlamalt kui kahe erakonna moodustatu.

«Mõtlen inimeste arvu koalitsioonis,» selgitas Jänes. «31-liikmeline koalitsioon annab kindlustunde erinevate otsuse elluviimiseks.»

Pisipingetega ühinemine

Rahvaliiduga koalitsiooni moodustamine ei möödunud aga täiesti pingevabalt. Keskerakonna Tartu juhi Aadu Musta sõnul kiitis Keskerakonna Tartu juhatus Rahvaliiduga koalitsiooni astumise heaks häältega 10:2.

Tartu Postimehe andmetel hääletasid vastu Keskerakonna noorliikmed Silver Kuusik ja Henri Kaselo.

Musta sõnul oli tavapärane asjade käik seegi, et Keskerakonna juhatus istus koos pühapäeval, kuigi võimuläbirääkimised toimusid sisuliselt juba neljapäeval ja päeva lõpuks oli vastu võetud ka põhimõtteline ühinemisotsus.

«Tõepoolest juhtus seekord nii, et mõned erakonna liikmed hakkasid reedel ajalehest loetu peale ärevalt helistama,» nentis Must. «Aga selgitasin neile, et leping pole veel sõlmitud, tehtud on ainult eeltöö.»

Siiski nentis Must, et juhatus võinuks küll tehniliselt ühinemisest loobuda, kuid vastuseisu tekkides asunuks Keskerakond partneritega uuesti läbi rääkima, et jõuda lõpuks kõigile osapooltele sobiva kokkuleppeni.

Reformierakonna juhatus kiitis Rahvaliidu kaasamise ühehäälselt heaks.

Mõned parandused

24. oktoobril Reformierakonna ja Keskerakonna koostatud Tartu koalitsioonileppesse ei lisandunud ühtegi uut punkti, küll aga muudeti kuue olemasoleva punkti sisu.

«Me võinuks olemasolevale koalitsioonileppele peaaegu kinnisilmi alla kirjutada,» nentis Rahvaliidu Tartu piirkonna juht Roman Mugur. «Kuid loodetavasti muutsid meie ettepanekud ja parandused lepet veelgi paremaks.»

Uuenäolises linnavalitsuses on Reformierakonnal nüüd linnapea ja kolme abilinnapea kohad. Keskerakonnal ja Rahvaliidul on mõlemal üks abilinnapea koht. Reformierakondlase Sven Illingu asemel tõuseb rahandusvaldkonna abilinnapeaks tõenäoliselt Tartu Ülikooli teadusprorektori abi Karin Jaanson.

Sven Illing nentis eile Tartu Postimehele, et ta pole veel oma tuleviku kohta ühtegi otsust teinud ning otsib huvitavaid väljakutseid. Võimatu pole ka Tallinna kolimine.

Muudetud punktid

I. Tartu – ülikooli- ja teaduslinn

6. Linn toetab Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli spordirajatiste moderniseerimist ja väljaehitamist tulevase ühiskasutuse eesmärgil.

II. Tartu – hariduslinn, laste- ja noortesõbralik linn

3. Tõstame Tartus antava hariduse konkurentsivõimet ja väärtustame hästi õppimist, korrastame koolivõrku ja jätkame koolimajade remontimist. Loome Tartu Kultuurkapitalis sihtstipendiumid aasta õpetajale ja igale gümnaasiumi medaliga lõpetanud tartlasele.

IV. Tartu – meeldiva ja turvalise elukeskkonnaga Emajõelinn

3. Kiirendame linna arenguks vajaliku riigimaa munitsipaliseerimist. Taotleme riigilt maareformi lõpuleviimist.

5. Arendame elanikkonna paremaks teenindamiseks, sealhulgas paremate puhkamisvõimaluste leidmiseks Tartu vahetus ümbruses, senisest enam koostööd ümberkaudsete valdadega. Soodustame linna piiridest väljapoole jäävate linnastunud alade vabatahtlikku liitumist Tartu linnaga.

V. Tartu – nüüdisaegse hoolekandesüsteemiga terviselinn

6. Rajame uue eakate päevakeskuse Tammelinna. Jätkame õigusabi osutamist eakatele linnakodanikele päevakeskuste kaudu.

VII. Tartu – kultuuri- ja spordilinn

5. Aitame igati kaasa Eesti Rahva Muuseumi uue näitusehoone rajamisele ja pargi uuendamisele muuseumi ajaloolises asukohas, muutes Raadi mõisa avatud puhkealaks. Toetame seal korraldatavaid näitusi, üritusi ja kontserte, mis aitavad säilitada rahvuslikku kultuuripärandit.

* Alla on joonitud Rahvaliidu täiendused.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5