Aastal 2003 valiti esimene Kultuuripidur, kelleks sai Reformierakond. Auhinda käis vastu võtmas Rein Lang. Siis oli tegemist eraalgatusliku ettevõtmisega. Nüüd on kaks kategooriat lisandunud ja auhinnad annab välja Postimees. Foto: Liis Treimann

Samal teemal: Paku kultuuripomm (40) Paku kultuurivedur (52) Paku kultuuripidur (89)

Merit Kopli , Postimehe peatoimetaja:

Seda tõestab ka kultuurilisa (taas)tulek laupäevasesse Postimees Extrasse.

Ning siin on ka põhjus, miks otsustasime tänases lehes välja kuulutada Postimehe kultuuripreemiate valimise. Tahame koos oma lugejatega aasta olulisemad kultuurisündmused ja kultuuriga seotud figuurid tähelepanu keskmesse tõsta.

Kultuurivaldkondades toimuva kajastamisel on üheks tähtsamaks žanriks kriitika. Selleks, et oleks võimalik kiita ja kannustada, tuleb paratamatult ka laita, näppu viibutada. Ja vastupidi.

See on põhjuseks, miks lisaks kultuuri arengut tagavale Kultuuriveduri kategooriale leiate meie nominentide hulgast Kultuuripiduri kategooria.

Me peame võrdselt nii plussidele kui miinustele tähelepanu juhtima, nii nagu lehes iga päev, nii ka aastapreemiaid jagades.

Lisaksin veel, et piduripedaalilt jalga tõstes ja vedurile auru juurde andes jõuame, terve ühiskond, kiiremini kaugemale.

Loodame, et nii lõhkeb järgmisel aastal ohtramalt sootsiumi positiivselt mõjutavaid Kultuuripomme.

------------------------------------------------------------------------

Andres Keil , kultuuritoimetuse reporter:

Postimehe kultuuripreemiate nominentide valimise süsteem on lihtne, lihtsam veel on süsteem, mismoodi võitjad selguvad.

Alustuseks esitasid Postimehe toimetuse töötajad oma kandidaadid kõikidele kategooriatele, millest toimetusesisene žürii 13 nominenti välja valis ja oma valikuid ka põhjendas.

Žüriisse kuulusid peatoimetaja Merit Kopli, peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, tegevtoimetaja Aarne Seppel, päevatoimetaja Neeme Korv, arvamustoimetuse juhataja Kalle Muuli, välistoimetuse juhataja Erkki Bahovski, sporditoimetuse juhataja Raimo Nõu, kultuuritoimetuse juhataja Rebekka Lotman ning kultuuritoimetuse töötajad Valner Valme, Immo Mihkelson, Tiit Tuumalu ja Andres Keil.

Edasise ja lõpliku valiku teete juba teie, head lugejad. Tänasest on Postimehe koduleheküljel avatud hääletus, mille tulemusena selguvadki aasta lõpuks Postimehe kultuuripreemiate võitjad.

Seega, kallid lugejad, head kaasamõtlemist ja hääletamist – vaid teiega koos saame Eesti kultuurielu olulisimad sündmused välja selgitada.

Aasta lõpul üle antavad auhinnad on väärikad ja võitjatele vastavad.

------------------------------------------------------------------------

Kultuuripidur – üksikisik või organisatsioon, mille tegevus või tegevusetus on Eesti kultuurielu aasta jooksul kõige enam pärssinud

Raivo Palmaru

Kultuuriminister Raivo Palmaru jätkuvad ja järelemõtlematud väljaütlemised on kahjustanud Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi kui institutsiooni mainet.

CC Plaza

Monopoolse, peamiselt Hollywoodi filme levitava CC Plaza poliitika on tõstnud Eesti keskmise kinopileti hinna üheks kõrgemaks Ida-Euroopas. Oleks loomulik, et nii väikeses riigis nagu Eesti annaks selline asutus ühiskonnale ka midagi tagasi.

Raivo Puusepp

Tartu uue kaubamaja arhitekt Raivo Puusepp on konjunkturismile alla jäänud loovuse ikoon. Tema projekteeritud Tartu uue kaubamaja hoone on ravimatu raha kummardamisest tekkinud küür Tartu kesklinnas. Lisaks matslikud väljaütlemised meedias.

Kohukese kampaania

Väidetavalt Keskerakonna, reklaamiagentuuri Idea ja ASi Kohuke koostöös sündinud «K-kohuke» signaliseerib poliitilise ja ärilise kultuuri täielikku ja väga hirmutavat puudumist. Ülejäänud kommentaarid on liigsed.

Igor Volkov

Tallinna linnaruumi planeerimisel on vastutus hajutatud – erinevates sektorites on erinevad vastutajad. Lõplikud niidid jooksevad linna peaarhitekti Igor Volkovi kätte, kelle asi on hoolitseda, et linlaste elukeskkonda ei määraks kinnisvaraarendajate ärihuvid. Sellise töö vilju linnapildis ei paista.

Kultuurivedur – üksikisik või organisatsioon, mille tegevus või tegevusetus on Eesti kultuurielu 2005. aasta jooksul kõige enam edendanud

Teater NO99

Aastaga on «numbriteater» enam kui küllaga oma eksistentsi õigustanud ja veel avanemata potentsiaali näidanud – teatrit Kultuuriveduriks nomineerides ei vaata toimetus mitte ainuüksi (teatri)kunstilisi saavutusi, vaid peab silmas ka maja haldamise kontseptsiooni. Sakala tänaval tegutseb jatsuklubi, korraldatakse kontserte, avardatakse usinalt «tavalise» teatrimaja piire.

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Rahva seas jätkuvalt Viljandi folgi nime all tuntud suvine festival on aastaga jõuliselt suvise Viljandi väljakutelt ülejäänud aastaaegade kinnistesse saalidesse siirdunud. Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatav suur suvine festival ja aastaringsed sündmused asetavad publiku käe pea üleilmse pärimusmuusika pulsile.

Aivar Mäe

Eesti Kontserdi juhtfiguur ja kontserdimajade ehitaja Aivar Mäe on tõestanud, et hoogsa pealehakkamise ja mõtestatud tegevusega jõuab teha rohkem, kui esimese hooga arvata võiks. Sel aastal valminud Jõhvi kontserdimaja täidab Virumaal aastaid laiunud tühiku.

Kirjastus Varrak

Eesti suurim kirjastus annab endale jätkuvalt aru oma positsioonist turul ja ühiskonnas ning on pühendunud kasumliku tegevuse kõrval ka rahalist kasumit mitteandvale kirjastustegevusele, andes välja siinsele kultuurile võimsaid ning tähenduslikke teoseid. Seda nii (tõlke-)luule ja proosa, teoreetiliste, ajalooliste ja filosoofiliste tekstide näol. Kasumit saab eesti kultuur.

Priit Raud

Priit Raud veab nii ideoloogiliselt kui ka praktiliselt Kanuti Gildi SAALi ja teatrifestivali Baltoscandal. Kanuti Gildi SAAL on läbi aasta vahendanud eesti- ja muumaist värsket tantsu- ja kultuurimõtet laiemalt, käesoleval hetkel on SAAL NU Performance festivali süda ja pesa, Baltoscandal toob Eestisse maailmateatri homse päeva.

Kultuuripomm – sündmus, mis on Eesti kultuurielus aasta jooksul toimunutest enim silma paistnud

Särgid «Kommarid ahju!»

Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahelisel jalgpallimatšil ning Propelleri kontserdil paljudel seljas olnud punased T-särgid plahvatasid samasuguse pommina nagu noorterahutused samal üritusel 25 aastat tagasi. Viisid kaitseministri tagasiastumiseni ja sünnitasid taasiseseisvunud Eesti esimese puhtast poliitilisest eetilisusest kantud avalduse, mille mõju ühiskonnas esmapilgul küll marginaalne, kuid uksed siiski avanesid

Vana Baskini Teater

Vana Baskini Teatri teke tekitas suurejoonelist ühiskondlikku vastukaja ja pani mõtlema kommertsiaalse ja riigi doteeritud kunstiliste ambitsioonidega teatri vahekordadest.

Kultuuritehase festival Tallinnas ja «Eclectica 2005» Tartus

Mõlemad festivalid kõnelesid laiale, peamiselt noortest koosnevale publikule maailmapilti avardavat keelt. Interdistsiplinaarsed, igast ilmanurgast kohale tulnud esinejatega festivalid näitasid kultuuriruumi(de) omavahelisi seoseid ja murdsid kaduvväikestele eelarvetele vaatamata tänast kultuuripilti jõuliselt mõjutama. Eelkõige just loojate tasandil.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33