Õigupoolest kakski. Hävitaja ja ründelennuki. Neist esimene saabus Tartu lennundusmuuseumisse reedel kella ühe paiku päeval. Teisel läks tollis pisut kauem ning Reolasse «reisikaaslasele» järele jõudis ta kella kolmeks.
Kraana tõstis lennuki treilerilt, misjärel viimane kandami alt minema sõitis. Edasi ühendati kraana ja kätejõud, et lennukikere angaariukseni hiivata. Foto: Margus Ansu
Mängib
Postimees.ee
video: Hävitaja teekond lennundusmuuseumisse. Video: Risto Mets
«Tegemist on üsna unikaalse hävituslennukiga maailmas, sellise konstruktsiooniga teist ei ole,» kirjeldas pildil olevat tiivulist Tartu Postimehele lennundusmuuseumi eestvedaja Mati Meos.
«Kui tavaliselt on hävituslennukitel lihtsalt kolmnurksed tiivad kere keskel, siis sellel algavad tiivad esiotsast peale ning keskosast lisanduvad tiibadele välimised kolmnurgad. Taolist lennumasinat kutsutakse topeltdeltatiibadega lennukiks.»
Toodeti taolisi viiekümnendatel-kuuekümnendatel Rootsis ning nad lendasid hästi - kahekordse helikiirusega. Viimased lendavad eksemplarid saadeti Austrias pensionile alles paar aastat tagasi.
Lisaks hävitajale oli Reolasse parasjagu teel veidi suurem ründelennuk, mis kõrvuti hävitajaga muuseumi kollektsiooni ehtima hakkavad. Enne tänast oli muuseumis 11 lennukit ja kaks helikopterit. Täiendust sai Tartu lennundusmuuseum Rootsi õhuväe muuseumist.
«Nüüd tellime Rootsist spetsialistid kohale, kes lennukit monteerima hakkavad. Lisaks võtavad nad kaasa originaalvärvi, mis hävitaja toonimiseks ette on nähtud,» lausus Meos.
Museaalide hindadest rääkides tõdes Meos, et mida rikkamast riigist seda osta, seda soodsam tuleb, sest vaesemates riikides tahetakse vanaraua eest alati viimast koorida.
«Näiteks Soomes korraldasid Vene päritolu ärimehed oksjoni, kus sarnase klassi hävitaja alghinnaks oli kaheksa miljonit,» kirjeldas Meos lähemas minevikus aset leidnud juhtumit.
Kesk-Euroopas, kus lennumasinaid sõja ajast rohkem järel, saab vaat et kõige odavamalt. Reedel Reolasse jõudnud lennukite hind jäi Meose sõnul 300 000 ja 400 000 krooni vahele.
Algselt rahastas Meos muuseumieksponaatide soetamist ise. Nüüd aitab 85 protsendi ulatuses ettevõtluse arendamise sihtasutus. Samuti on lennundusmuuseumil sõpru veelgi, kes on ettevõtmistele õla alla pannud. Kui palju eksponaatide transport muuseumisse maksma läheb, seda ei osanud Meos veel öelda.
Muuseumi territoorium on suur ning ruumi küllaga. Kui palju lennumasinaid veel plaanis Reolasse tuua? «Eks plaanis on veel palju, ent huvipakkuvate masinate kättesaamine läheb üha raskemaks. Nii rahaliselt kui ka unikaalsuse mõttes,» tõdes Meos.
Kõik tänased
