Vastab Tartu linnapea Urmas Kruuse: On koosolekud, inimesed puutuvad kokku volikogu komisjonides. Äriühingute puhul kinnitame majandusaasta aruanded, suhe on täiesti olemas. Kas piisav või mitte, see küsimus kerkiks, kui midagi hakkaks pahasti minema. Praegu probleemi ei ole. Isiklikult leian, et ka linnavalitsuse liige võiks olla enda haldusalas tegutseva äriühingu nõukogu liige.Enamikul juhtudel on nõukogude liikmete kinnitajaks linnavalitsus, kes üldjuhul valib nõukogude liikmed volinike hulgast. Volinikust nõukogu liige peab aru andma üldkoosoleku ehk linnavalitsuse ees, samas aga peab linnavalitsus aru andma volikogu ees. Kas näete siin probleemi? Riigis tervikuna oleks vaja see sasipundar lahti harutada. Nagu riigikogu versus valitsus on ka suhe volikogu versus linnavalitsus. Eestis on volikogusid, kuhu kuuluvad omavalitsuse allasutuste juhid. Ka see on probleem. Tartu puhul kehtib see nii koolide kui äriühingute puhul. Absoluutselt. Linna juhtimise seisukohalt oleks oluline need asjad selgeks vaielda. Ärme jätame ka sihtasutusi kõrvale. Oleme moodustanud neid, et ellu viia teatud funktsioone, oleme delegeerinud ülesandeid, mida võiks täita linn. Oleme sihtasutuste heast tööst eluliselt huvitatud. Sihtasutus moodustatakse, linn annab sellele üle vara ja pärast seda ei ole tegelikult otsest võimalust sihtasutuses toimuvat mõjutada. Kas teile on arusaadv, miks nõukogu liikmete palk on just nii suur, nagu see praegu on? On kaks asja, mida ma näen. Kui tegu pole linnavalitsuse liikmetega – ja äriühingus ei ole –, siis tasu korvab tööaega ja teine oluline asi on, et nõukogu liikmed vastutavad varaga. Kui oluliselt väiksema käibega Tartu Turu nõukogu liige teenib kaks korda rohkem kui Tartu Veevärgi nõukogu liige, kas siin on teie meelest mingi loogiline põhjendus? Otse öeldes tundub, et väike hälve on olemas. |
Kõik tänased
