Kaugelt mitte iga ilming või sündmus ei ole meie lehes nõnda palju pinda pälvinud. Ent linnavõimudki võtavad asja tõsiselt. Näiteks läinud nädalal arenes linnavalitsuse istungi järgsel pressikonverentsil arutelu tänavate seisukorra üle: et kus on augud, kus on sohvrid auto säästmise ja sõidumugavuse nimel hakanud vastassuunavööndis sõitma ning kuidas sujub tänavate lappimine. No tundus, et ei suju väga tempokalt.Linnamajanduse abilinnapea Margus Hanson võttis pärast pressikonverentsi lõppu ette osutatud kohad läbi sõita. Leidis eest kuumaastikuks saanud Anne tänava, avastas auke Kreutzwaldi tänavast. Turu tänavast ei leidnud ta aga auke, mis kvalifitseeruksid löökaukudeks. Nii helistas abilinnapea tund aega hiljem tagasi ja pahandas, et iga asfaldisse kulunud roobas pole ometi veel löökauk. Ja et süüdistades tuleb täpne olla. Ka linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak assisteeris selles küsimuses Hansonit, õpetades, et tavaline tänavaauk on põhjustatud teekatte kulumisest, ka teesse kulunud vagu liigitub tavaliste klassi, sest see ei lõhu autot, ehkki sõita on ebamugav. Löökauk seevastu on säärane, et rattaga sellesse sattudes on oht kumm lõhkuda – auk on teravate servadega ja ratta lõksu püüdmiseks piisavalt suur. Pressikonverentsi päeva õhtul võtsin ka ise nõuks Turu tänavat lähemalt uurida – kas tõesti mälu vedas alt või on teelappijad sellele juba tiiru peale teinud. Tuhkagi. Augud kõik ilusasti reas. Emexi kurvis enne sadamaraudteed veel üks boonusena lisaks, see polnud hommikul üldse meeles. Tavaliikleja silmale tundusid kõik ehtsad löökaugud. Aga järele ka ei proovinud – mine sa tea, mis rehvile teeb... Helistasin siis Hansonile, et öelda: «Kõlab küll kiuslikult, aga...» Kindlasti on Tartus veel terve mägi probleeme, mis vajavad kiiresti lahendamist ja mis on vähemalt sama olulised kui tänavate seisund. Koolimaju on vaja remontida, lasteaedu ehitada, innovatsiooni soodustada... Aga auklikud tänavad paistavad paganama hästi välja, annavad endast märku ja mõjutavad mainet. Ei tea, kelle? |
