Kogu mäng käis kahe põhiküsimuse ümber: maja soojustamine ja fassaadi värskendamine.Rõdud mõnusamaks Et see nn Tartu tüüpi maja väga soojapidav ei ole, pole uudis. Fassaadi soojustamise üks raskuskohti on see, et rõdud on juba praegu nirult kitsad, umbes meeter sügavust lubab seal vaid üksi istuda või sigaretti kiskuda, iseloomustab arhitekt Ilmar Valdur. Korterielaniku vaatepunktist on oluline rõdud suuremaks ja mõnusamaks teha. Juba pool meetrit laiuse lisamist annaks ruumi laua paigutamiseks või lamamistoolis lesimiseks. Tekkis ka mõte aknaavasid suuremaks teha ja nii rohkem valgust tuppa saada. Kõige alumise korruse inimestele on arhitektid pakkunud suuri terrasse. Viimase korruse elanikele katuse kasutamist, näiteks ka katuseaia rajamist. See tähendab oluliselt suuremat investeeringut. Valdur nimetab, et sealt ülevalt avaneb tõesti miljonivaade. Et uut tüüpi liftid ei vaja suuri üle katuse kõrguvaid ehitisi, saab neid pärast liftide vahetamist mõttemängude kohaselt kasutada nii saunana kui näiteks aiamööbli ladustuspaigana. Nagu Tartu linnaarhitekt Tiit Sild selle projekti tellimist põhjendas, on inimestel hakanud kogunema suurmajade põhjalikuks remontimiseks raha ja linn tahab remondile kaasa aidata. Samas oli huvi saada põnevamat lahendust kui otsaseina soojustamine ja seejärel plekiga üle löömine. See mikrorajoon, kus Jaama 197 asub, tundub arhitekt Valduri meelest uuenduslikuks lähenemiseks väga hea. «Seal ei ole veel midagi ära rikutud, keegi ei ole teinud mõttetuid investeeringuid plekkfassaadidesse,» ütleb ta. «Eks meis kõigis ole maailmaparanduslikku alget, tahaks, et need rajoonid leiaks uue elu.» Kuna tegu on tüüpmajadega, saab ühele majale tehtud projekti lihtsate võtetega edasi arendada. Näiteks rõdude n-ö viimase kihi lahendus võiks aidata maju üksteisest eristada. Jaama 197 puhul on pakutud trosskonstruktsiooni. Teisalt ütleb Valdur, et ka totaalsuses on võlu, nii et väga erinäolisteks maju ka tegema ei peaks. Linn on tellinud veel teisegi tüüpkortermaja rekonstrueerimise projekti, mille aluseks on võetud maja Turu 11. Selle lahendust kommenteeris arhitekt Kaido Kepp. Tellised puhtaks Kepp lausus, et nii tema kui linnaametnike soov oli võimalikult säilitada silikaattellist. Sest näiteks Saksmaa lahendus, kus tellis soojustusega kaotatakse, on tema meelest kole. Ta kirjeldab, et kui telliseid survepesuga puhastada, saavad need majad päris kenaks, pealegi on silikaattellis taas populaarsust kogumas. Et majad aga lõbusamad ja huvitavamad välja näeksid, on otsaseinte soojustamisega ühes välja pakutud nende katmine erksavärviliste katetega. Väikse kiiksu lisab veel aknaavade suuremaks murdmine ja nn prantsuse rõdude tegemine mõne akna asemele. Värvidemängu on plaanis ka pikkade tänavaäärsete fassaadidega. «Loomulikult on hrutovka väärtus, reas on need toredad,» nendib Kepp. «Sel Turu tänava äärsel ansamblil on päris kena arhitektuurne vorm. Kui vaadata tänapäeva uusehitisi, siis ma ei ütleks, et need väga kaunid on.» Arhitektide ideed võivad head olla, ent kas ja kunas need kortermajade nii põhjaliku remontimise puhul teoks saavad, ei oska näidismajade ühistute juhid kosta. Jaama 197 ühistu esimees Enno Erstu kõneleb, et remondi tegemine on ammu õhus olnud, ent nii suures majas on igale asjale vastaseid, mõni kardab kallist hinda ja teine kõike uut. Üksmeeleta aga ehitama asuda ei saa. Raha leidmine on Erstu meelest hulga kergem üksmeele saamisest, sest raha ju pangas on. Saati on kõigile selge, et majade soojustamine aitab teistpidi raha säästa. «Kui kaoksid ära need totakad ühistud ja majal oleks üks peremees, siis saaks neid suuri asju teha. Siis võiks üürnik kolida mujale, kui ei meeldi. Nii nagu see normaalses ühiskonnas on,» mõtiskleb Erstu. «Meil aga majad ilmselt lagunevad lihtsalt ära, sest töö ja ehitusmaterjali hinnad lähevad eest ja pangad lõputult ei laena.» Suuremat optimismi ei kosta ka Turu 11 ühistust. Ega arhitektid täpsetest hindadest kõnele, aga Erstu
räägib, et Jaama 197 puhul võiks vahest rehkendada kümne miljoniga. Majas on 72
korterit.
|