Ross kannatas joogivee raiskamist oma kodumaja ees pealt vaadata umbes kaks ja pool aastat. Kuna talle tundus, et Puhja vallavalitsus, kellele kohalik veevärk kuulub, pole oma vara olukorraga kursis, haaras ta telefonitoru.

«Muru niita oli võimatu, sest maa oli läbi vettinud,» kirjeldas Ross. «Muru asemele hakkasid juba ilmuma mättad.»

Umbkaudu on mees välja rehkendanud, et iga minutiga tungib veevärgikaevust maapinnale vähemalt liiter vett ehk poolteist kantmeetrit ööpäevas. Aastas teeb see ligi 550 tonni.

Ross arvab, et ilmselt võib katkise veetoru arvele panna vahel ka selle, kui kraani lahti keerates hakkab see esmalt korisema ja plärtsuma ning soravat veevoolu tuleb oodata.

«On loogiline, et augu kaudu võib sattuda torustikku õhku,» selgitab Ross. «Samuti kandub sealt ilmselt torru liiva ning meie majas ja naabermajades tekivad surveprobleemid.»

Puhja vallavalitsuse majandusnõunikult Jaan Linnaselt nõudis Ross pärast mitmekordset helistamist välja lubaduse, et toru saab parandatud enne 2005. aasta lõppu. Selle aasta alguses vandunud vallavanem Vahur Jaakma, et leke pannakse kinni jaanuari jooksul.

Vastavalt Jaakma juhendamisele laskis Ross saagida maja eest torutööde hõlbustamiseks maha kaks kaske, tellides selleks Tartust 700 krooni eest tõstuki. Siis helistas ta uuesti vallavalitsusse, kust kuulis, et parajasti segab kaevamist käre pakane.

«Aprilli algul ütles Vahur Jaakma, et torumehed tulevad kohe, kui soojaks läheb,» vahendas Ross. «Aprilli lõpul rääkis vallavanemaga mu naine ja sai lubaduse, et kaevama hakatakse teisel-kolmandal mail.»

Torumehed pole ikka tulnud. Ross arvab, et on lekke pärast vallamajja helistanud paarkümmend korda ja naisega kahe peale kohal käinud neli korda.

Puhja vallavanem Vahur Jaakma lubas Tartu Postimehele, et püüab korraldada toruparanduse tuleva nädala lõpuks. Jaakma väitis, et asi pole jäänud rahapuuduse taha, vaid seni suurt osa valla torutöid teinud firma Heko Põld ajanappuse arvele.

«Oleme patused küll,» raputas Jaakma enesele tuhka pähe. «Eks meil ole ka hulk põletavamaid probleeme lahendada, aga see ei tähenda sugugi, et see veeleke seal talutav ja normaalne oleks.»

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna inspektor Kai Korkmann ütles, et praegu kehtiva veeseaduse järgi pole puhta joogivee raiskamine juriidiline probleem ning selle eest karistada ei saa.

Küll võib Rämsi-taolistel puhkudel tõusetuda küsimus kahjust, mida on tekitanud pidevast veevoolust tingitud maapinna soostumine ning maa väljalangemine kasutusest, selgitas Korkmann.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.98