| On ju Prima Vista üks põhijooni olnud kirjanduse toomine linnaruumi – pargiraamatukogu, orienteerumismängude, laevade-bussidegagi. Kindlasti on palju neid, kellele on kontakt kirjandusega intiimseim omaette ja nelja seina vahel, kuid samas on linna inimsõbralikkuse mõõtjaks ka võimalus viibida raamatu seltsis kas või keset tänavat.Tallinna kesklinnas on seda võimatu ette kujutada – Tartus on aga muruplatse ja pinke, mäekülgi ja õdusaid tagahoove, mis lasevad raamatusse süvenejal end ka õues koduselt tunda. Ning kuniks on seda võimalust taotlevaid lugejaid, seniks on ka inimsõbralikku linnaruumi. Sõna teed hinge Mitmedki on imestanud: kuidas Tartu küll varem kirjandusfestivalita toime tuli? Ka siis, kui festivali 2003. aastal esimest korda planeerima hakati, julgeti esialgu loota, et see saaks toimuda alles kahe aasta pärast ja korduda kahe aasta takka. Ometi sai esimene Prima Vista teoks juba 2004 ja on leidnud koha igas maikuus. Ei ole põhjust karta kirjanduse muutumist palaganiks – festival on aastast aastasse otsinud igale kirjanikule kohaseimat moodust oma loomingu tutvustamiseks, tekstidele inimnäo andmiseks. Ühele sobib lugemine, teisele laulmine, kolmas soovib etlemise asemel hoopis vestelda. Sõna teid hinge on musttuhat! Ent sõna jõudmiseks hinge on vaja ka aega – päris õige kirjanduspeo tunne tekkis alles tänavu, kui festival kasvas kahelt päevalt neljale ja erinevaid sündmusi andis paremini ajastada. Kuidas neljale, kui tartlased kogesid vaid kolme? Neljas päev kuulus Narvale – tõestamaks, et Prima Vista on kogu Eesti festival ja Tartu on kogu Eesti kultuurikese. Ent Narva näitas omakorda, kui palju on meil õppida – kuulajad sekkusid aktiivselt kultuuridiskussiooni, küsisid ja vaidlesid. Tartu kirjandussündmustel väljendavad kuulajad kulinaarseid seisukohti märksa sagedamini kui esteetilisi... Narvakate entusiasm oli vaimustav ja tuletab ka Tartule meelde, et eks kirjarahvas kipu ikka sinna, kus neid kuulda võetakse. Tartu on kirjanduslinn Kirjanduse ja kirjanike olulisus Tartu kultuurimaastikul sai märksa selgemaks mulluste kultuuriauhindadega – vägagi laiapõhjalise ˛ürii otsus soosis enamikus valdkondades loojaid, kelle tegevusalaks on ka või just kirjutamine: Merle Jääger, Aare Pilv, Sass Henno, Aapo Ilves, Akadeemia ja Värske Rõhu toimetused... Kirjandus võib olla multimeedia pealetungist kõige enam ohustatud, kuid siis on ka kirjanikud kõige leidlikumalt kohanenud ja teistesse kultuurivaldkondadesse laienenud. Tartu on kirjanduslinn ja see peaks kajastuma ka linna soovis oma kirjandusfestivali väärtustada. On ju Prima Vista ristiemaks linnapea Laine Jänes ning festival ise kuulutatud Tartu kultuuri arengukavas üheks Tartu linna mainesündmustest. Põhjamaade suuremate festivalide eelarves sisalduvate miljonite eurodeni on meil kahtlemata veel pikk-pikk tee, ent loodetavasti leiab linnaeelarve koostamisel ikkagi tähelepanu asjaolu, et Tartu kirjandusfestivalil on võimas kasvupotentsiaal ning mõju Tartu toimimisele rahvusliku ja euroopaliku kultuurikeskusena. Ammugi siis positiivne mõju linna enda vaimsele ruumile,
võimalus enese väljendamiseks nii kirjanikele kui ka muusikutele, tänavu lisaks
noortele andekatele Tartu moekunstnikele. Kuis muidu heade mõtete linn siis oma
headest mõtetest teadlikuks saab kui mitte tugeva sõna jõul!
|
Kirjanduspidu Prima Vista on selleks korraks taas peetud
– kirjanikega Walesist, Rumeeniast, Ungarist, Soomest, Venemaalt, Kasahstanist
ja kõikjalt Eestist ning paljude lugejatega-kuulajatega, kes avastasid enda
jaoks uusi autoreid ja teoseid. Ennekõike aga avastasid loodetavasti Tartu linna
keskkonnana, mis soosib lugemist ja kirjutamist. 
Vanemad uudised
