| Koidula jaamal on Lõuna-Eestile teatavasti oluline roll: kui jaam valmis, siis ei pea rongide tolli- ja piiriprotseduure enam muudes kohtades tegema. Siiani on jaama valmimise tähtaeg pidevalt edasi lükkunud. Rahataotluse soovitas ministeeriumil tagasi võtta Euroopa Komisjon. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel toodi Brüsselis põhjenduseks ühelt poolt see, et praegune projekt on valminud aastal 2002 ning seega aegunud. Jaama ehitus läheks ilmselt tunduvalt kallimaks, kui neli aastat tagasi eeldati. Erakäed ei meeldi Teisalt aga vajab ümbertöötamist projekti finantseerimisskeem Euroopa Komisjon soovib, et saabuks selgus BRSi ehk Baltic Rail Service'i aktsiate asjus. Eesti Raudtee aktsiaist kuulub kaks kolmandikku BRC-le, üks kolmandik riigile. Läinud nädalal istusid aktsionärid üldkoosolekul koos ning riik taotles oma osaluse suurendamist 44 protsendile, see aga ei läinud läbi. Euroliidule ei meeldi Koidula jaama plaanides ka tõsiasi, et Eestis ei kuulu raudtee riigile, vaid on enamjaolt erakätes. Seetõttu on Brüssel tõrges: miks anda toetusraha eraomanikele. Euroopa Komisjoni ettepanekut arvesse võttes on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud Koidula jaama projekti tuleval aastal pärast ajakohastamist uuesti esitada. Tehtagu Oraval Tartus on seisvad kaubarongid, täpsemalt ohtlike kütustega lastitud kütusetsisternid, juba kaua jutuks olnud. Praegu seisavad tsisternid linnas seetõttu, et siin viiakse läbi tollimisprotseduure. Piiritoiminguid tehakse abilinnapea Anto Ili sõnul juba mõnda aega Orava jaamas. Ili sõnas samas, et linna seisukohast võttes polegi niivõrd oluline, milline on Koidula jaama projekti areng. Nimelt on Tartu linn korduvalt välja öelnud oma seisukoha: niisamuti nagu piiriprotseduure, võib ka tolliga seonduvaid toiminguid teha edukalt just Oraval. «Meie poolest võivad need toimuda kus iganes Eesti Vabariigi piires,» sõnas Ili.
|