Tartlased tunnevad Ülenurme valda kui rahulikku linnalähedast elukeskkonda, kus on kogu vajalik infrastruktuur kooli, veekogu ja kauni haljastusega. Tänu kõigile neile teguritele eelistasid nii mõnedki tartlased juba aastaid tagasi rajada kodu just selles piirkonnas, kuigi kõigile soovijaile pole ruumi jätkunud.

Valla üldplaneeringus on mitmeid tööstusalasid, mis sobivad eelkõige Tartu–Valga raudtee ümbruskonda. Alustatud on Ülenurme tehnopargi rajamist, esimese firmana tegutseb seal Photopoint.

Kunagises Ülenurme mõisahoones paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum, mille baasil korraldatakse suvehooajal kõikvõimalikke maaelu ja põllumajandusega seotud näitusi, näitusmüüke ning kultuuriüritusi.

Üheks olulisimaks Ülenurme tunnusmärgiks on aga lennujaam, mis võiks teenindada kogu Lõuna-Eestit.

Riia meelitab

Paraku nii see praegu siiski ei ole, regulaarlende ükski firma siin ei tee. Peamine kasutaja on Tartu lennukolledž, mille ruumid paiknevad lennujaama teisel korrusel. On ka neli-viis sagedasemat välisfirmat-kasutajat.

Estonian Air Tartusse lendamisest huvitatud ei ole. Põhjus on vaid üks: regulaarliinid ei oleks end seniste turu-uuringute põhjal ära tasunud.

Kõik see võib aga juba lähitulevikus muutuda. 2008. aasta sügiseks peaks lennurada seniselt 1400 meetrilt pikenema 1800 meetrini, kusjuures raja laius jääb samaks – 35 meetrit. Transpordimaad on kavas laiendada praeguselt 56,9 hektarilt 98,2 hektarini.

Lennuraja enamaks pikendamiseks ja ka laiendamiseks pole lähitulevikus vajadust. Vastus küsimusele, kas Boeing saab Ülenurmel maanduda, on jaatav, suurim oleks Boeing 757-500.

Kevade peatset saabumist on Ülenurmel tunda eelkõige lennujaamas. Lennujaama alati rõõmsameelne juhataja Rein Mark loodab tulevikus regulaarlende kaks korda päevas, esmalt Helsingisse ja Riiga, siis Stockholmi – kõigis neis suundades hommikul ja õhtul, et tagada klientidele edasiliikumise võimalus kaugematesse piirkondadesse suunduvatele reisidele.

Näiteks Riiast on juba praegu võimalik lennata 28 Euroopa linna, otse üle lombi siiski veel ei pääse. Arvestades aga Riia lennujaama ambitsioone suurendada sihtkohti Euroopas kuuekümneni koos Lõuna-Eesti reisijateturu vallutamisega, võib Riia suund saada meile tulevikus primaarseks.

Lõuna-Eesti reisijatele võib osutuda otstarbekamaks liikuda Tartu lennujaamast Riia lennujaama, sest nii välditaks muu hulgas liiklus- ja parkimisprobleeme Läti pealinnas.

Usk tulevikku

Tartu lennujaamal on olemas kogu vajalik lennuliiklust teenindav infrastruktuur. Täiendamist vajavad navigatsiooniseadmed, mis tagaksid lennud ka halvemates ilmastikuoludes. Peamine on küsimus, kui intensiivselt hakataks lennukiga reisima.

Uue lennuliini sissetöötamine kestab tavaliselt ligikaudu pool aastat ja liin jääb esialgu tõenäoliselt kahjumisse. Lend ei saa ära jääda, olgu reisijaid kas või üks. Ka Riias vajaksid kaugemad reisid suuremaid lennukeid, mille täitumust praegu veel ei loodeta.

Samas annab paljureklaamitud eestimaalaste jõukuse kasv lootust, et klientide hulk suureneb. Mitmetelt ärimeestelt olen kuulnud väidet: kui Ülenurme lennujaam pakuks võimalust, kasutaksid seda paljud inimesed Tartust ja mujalt Lõuna-Eestist.

Variante otselendudeks on teisigi, kuid peab siiski meelde tuletama, et lennujaamal endal lennukeid pole, ta tegutseb reise teenindava operaatorfirmana.

Uutes elamu- ja tööstuspiirkondades ei ole keskkonnauuringute alusel karta liigset mürataset, sest lennuraja asendi tõttu ei saa ükski reis kulgeda üle elamupiirkonna ja rajapikenduse alla elamuid ehitada ei lubata.

Seega pole karta olukorda, mida on kirjeldatud Hailey menuromaanis «Lennujaam», kus lennukite stardiradade lähedale ehitati elamuid, mille elanikud pidid taluma üleliigset müra.

Ülenurmel on piiratud vaid hoonete kõrgust ning müratundlikumatesse piirkondadesse on planeeritud äri- ja tootmismaid, kuhu saab rajada vastava otstarbega hooneid lennujaama ja Tartu lennukolledži teenindamiseks.

Praeguseks on lennujaama läheduses algatatud äri- ja tootmismaade detailplaneering 40 hoonega äripiirkonnas. See kõik näitab, et ettevõtjad usuvad lennujaama tulevikku.

Hea koosmõju

Lennujaamas kevadväsimust ei tunta. Kuigi lennuraja ehituse rahastamist lubatakse alles aasta teisel poolel, ei ole tööd ei lennujaamas ega ka selle ümbruses soikunud, vaid suunatud pigem tulevikku.

Nii on lennujaama lähedal asuval Masso kinnistul kavas rajada uus tehnopark, mille vastu on juba huvi tuntud.

Ei ole võimatu seegi, et paari aasta pärast rajatakse piirkonda Eestis uudne prügikatlamaja, mis kindlustaks piirkonna soojavarustuse ning jäätmekäitluse ja suurendaks piirkonnas töökohtade hulka.

Igal juhul oleks tegu süner-geetilise efektiga soojatootjate ja lennujaama ning tehnopargi kasutajate vahel: tootmisjäätmeid kasutataks sooja tootmiseks, väheneksid transpordikulud jne.

Igatahes arvestavad paljud Tartu lennujaama tulevikuga ja see näib muutuvat üha optimistlikumaks.