Abituid, valge lume roojaniresid täis vedanud kitsi märkas eile keskpäeval oma kodu lähedal talirapsi põllul Rannu valla Kulli küla elanik. Ta helistas naabrist jahimehele ja see omakorda Valdo Hermannile, kes võttis ühendust Tartu jahindusklubiga.Jahindusklubi helistas omakorda Tartumaa keskkonnateenistuse kalandus- ja jahindusspetsialistile Aimar Rakkole, kes selgitas, et jahiseadus ei luba kitsedega midagi teha. Rahulolematu Hermann helistas seepeale Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnikule Anneli Kasele, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi. Kitsed kannatasid «Mõtlesin enne naiivselt, et kui sellised asjad juhtuvad, siis vaatab keegi kiiresti looma üle ja annab loa halastussurmaks,» rääkis Hermann. «Kuid kella kaheteistkümnest viieni vedelesid haiged loomad inimese aia taga ja midagi ei juhtunud.» Jahindusspetsialist Aimar Rakko ütles pärastlõunal Postimehele, et jahiajal oleks asi lihtne: kitsed maha lasta ja suurendada nende arvelt ulukite küttimise mahtu. «Nüüd on hooaeg läbi ja kui me lubame niisama lasta, hakkavad inimesed meile helistama: keset talve peetakse loomadele jahti,» rääkis ta. «Selgita siis neile, et tegu oli haigete loomadega ja ametnikud pole jahimeestega kokku rääkinud, puskut teinud. See asi tuleb ajada juriidiliselt korrektselt.» Reageeris üle Tartu jahindusklubi nõunik Liivi Amor ütles, et Hermann on noorepoolse jahimehena pisut üle reageerinud, sest metskitsed on talviti massiliselt kõhutõve kätte koolnud juba aastakümneid ning selles pole mitte midagi erakorralist. Samas ta möönis, et Hermann ei käitunud ka suisa valesti. Eile õhtuks olid sündmuskohta jõudnud nii vetarst, keskkonnainspektor kui ka jahindusspetsialist, kelle juuresolekul Valdo Hermann kitsed surmas.
|
Tartumaa Rannu jahiseltsi esimehel Valdo Hermannil kulus
eile pool päeva, et leida ametnik, kes annaks talle loa hukata kaks põllul
kõhutõve käes vaevlevat nõrkusest kokku vajunud metskitse. 
