|
 |
15.02.2008 00:01 Kerttu Jänese, Tartu Postimees Rahvusvahelise uuringu tulemustest selgub, et Eesti lapsed ei käitu internetis küll kõige riskialtimalt, kuid nad pole siiski ka piisavalt teadlikud helesinise ekraani taga varitsevatest ohtudest. Suurimaks ohukäitumiseks on isikliku info jagamine võõrastele interneti teel. Pahaaimamatult antakse oma telefoninumber ja ka kodune aadress. Ühel hetkel võib see aga kurjasti kätte maksta. Tartu Ülikooli meediauuringute dotsendi ja EU Kids Online Eesti rühma juhi Veronika Kalmuse sõnul jagunevad internetis varitsevad ohud kaheks: ühed on tehnoloogilised ja puudutavad viirusi, teised aga sotsiaalsed ohud, mida kujutavad endast teised kasutajad. «Näiteks täiskasvanud, kes on internetis lastega tuttavaks saanud ja tahavad nendega ka päriselus kohtuda, või teised lapsed, kes oma eakaaslasi küberkiusavad,» rääkis Kalmus. «Samuti on lastele sobimatu sisuga lehekülgi: liiga agressiivseid, rassistlikke või seksuaalse sisuga.» Teadvusta ohtu Tehnoloogilistest ohtudest on lapsed küllaltki teadlikud, ent sotsiaalsete ohtude suhtes ollakse vähem teadlikud ja isegi kui nendest teatakse, riskitakse. Et internet on levinud suhtluskeskkond, on piir erinevate inimestega suhtlemise vahel hägune. Kalmuse sõnul on küsimus ohu teadvustamises. «Kui tehakse informeeritud otsuseid ja käitutakse vastavalt, on kõik korras, näiteks suheldaks internetis omaealistega,» rääkis ta. «Oluline on aga olla ohtudest teadlik: näiteks võib täiskasvanu teeselda, et on laps, ja palju muud.» Rahvusvahelise teadlastevõrgustiku EU Kids Online raames viiakse läbi ulatuslikku uuringut, mis kogub kokku kõik Euroopas seni tehtud selleteemalised uuringud. Eestit esindab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Uuringus tehakse kindlaks alad, mida on vähe uuritud, samuti võrreldakse ja üldistatakse tulemusi ning selle põhjal tehakse praktilisi ettepanekuid. Vähe uuritud Eesti on internetikasutajate hulga ja võimaluste poolest maailmas esirinnas. Siin on uuritud küll internetikasutaja tüüpe ja seda, millisteks tegevusteks internetti kasutatakse, kuid riske ja ohte väga vähe. Kalmus tõdes, et valdavalt on Eestis uuritud interneti võimalusi ja positiivseid aspekte. «Laste ja ka täiskasvanute turvalisemaks internetikasutuseks võiks teha senisest tunduvalt rohkem,» nentis ta. 2006. aastal valminud uurimus «Lapsed ja internet» on Eestis sisuliselt ainus, mis käsitleb interneti ohtusid ja riske internetikasutuses. Üha rohkem tõendeid osutab teismeliste riskikäitumisele online-keskkonnas kogu Euroopas. Eriti kõrge riskitasemega paistab silma Poola: 12–17-aastastest 52% on internetis kutsutud päriselus kohtuma, nendest 44% on kohtingule läinud ja üksnes vähesed on sellest rääkinud ka täiskasvanule. Eesti vastavad näitajad on siiski mõnevõrra madalamad. Eestis on 19% 6–14-aastastest tundnud end võõra käitumisest online-keskkonnas häirituna, Saksamaal aga omab 44% tüdrukutest ja 30% poistest ebameeldivaid kogemusi jututubadest ja Islandil on 16% saanud e-kirju või sõnumeid, mis on neid hirmutanud. |
|||||||
|
