Mägi-piimputke on Eestis leitud vaid kahest piirkonnast – Tartu linnast Ihastest ja Külaaseme külast Tartu maakonnas Konguta vallas. Inimtegevust pelgavat taime, mille täpse kasvukoha avalikustamise eest võib saada kuni 18 000 krooni trahvi või sattuda 30 päevaks arestikambrisse, on leitud Tartus viies ning Konguta vallas kahes kohas.Tartumaa keskkonnateenistus on saatnud paarikümnele maaomanikule, kelle valdustes mägi-piimputke leidub, seitsme püsielupaiga loomise eelnõu arvamuste saamiseks. Eelnõu on plaanis kehtestada keskkonnaministri määrusena. Kompromiss on võimatu Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Kristel Tatsi rääkis, et mägi-piimputk kasvab enam kui kümnel erakinnistul, millest osale kavandatakse uuselamuid. Putke on ka Ihaste tee ääres, kuhu linn on planeerinud viie meetri laiuse riba jalg- ja rattateele. Mõisavahe, Nõlvaku ja Lammi tänava vahelisel enam kui 25 hektari suurusel planeeringualal on Tartu linn otsustanud lubada arendada elamuehitust nõnda, et kümmekonnale kolmanda kaitsekategooria taimele eraldatakse mõned saarekesed. See võib tähendada osa taimede ümberistutamist, kuid ka üksikute taimede hävimist. Kristel Tatsi kinnitas, et kompromissid esimese kaitsekategooria taimedega, nende hulgas üliharuldase mägi-piimputkega, on mõeldamatud. «Selle taime püsielupaigast kergliiklusteed kindlasti läbi viia ei saa, ehitus ja mägi-piimputk kokku ei sobi,» ütles Tatsi. «Niitagi tohib tema kasvukohas alles pärast 15. septembrit. Meie ettepanek on viia tee püsielupaigast mööda.» Tartu linnavalitsus aga juhib tähelepanu sellele, et teesse jõnksu tegemine satuks vastuollu keskkonnateenistuse enda varasema keeluga viia ehitustöö Ihaste teest kaugemale kui kümme meetrit. Kristel Tatsi sõnul seati see piirang linnale enne 2006. aasta suve, mil mägi-piimputke kasvukoht Ihaste tee ääres avastati. Nüüd peab teenistus loomulikuks oma nõudmisse väike korrektiiv teha. Eraomanikele hüvitis Tatsi möönis, et läbirääkimised eraomanikega tõotavad tulla märksa keerulisemad kui Tartu linnaga. Esiteks on eraomanikke rohkesti, teiseks on neist mõnelgi arusaadavad ärihuvid oma maa kasutamiseks. Looduskaitseliste piirangutega maadel on võimalik kehtestada kas osaline maamaks või vabastada maaomanik maksust täielikult. Kristel Tatsi arvates tasub kaaluda ka maadevahetust riigiga. Vabariigi valitsuse määruse kohaselt on võimalik vahetada kogu kinnistu, kui sellele pandud piirangud puudutavad rohkem kui kaht kolmandikku kinnistu pindalast. Väiksema piiranguala puhul saab kõnelda osalisest vahetusest. «Ootame maaomanikelt kirjalikke ettepanekuid, seni on müügi- ja vahetusvõimalusi küsinud mõned inimesed,» ütles Tatsi ja avaldas lootust, et selle aasta lõpuks on kõigi maaomanikega kokkulepped sõlmitud. |
