Zimmermanni sõnul on igati vajalik, et lapsed suusataksid, sest see on tänu rohketele maratonidele nagu Eesti rahvussport. «Pigem on lapsevanemad need, kes on suusatamise kohustuslikuks seadnud. Siia tulevad ka lapsed vist rohkem vanemate aktiivsel pealekäimisel,» rääkis Zimmermann. Kommertsgümnaasiumi õpilased käivad talvel kooli kõrval tiigijääl uisutamas. Zimmermann leidis, et suusatunnid võiksid koolis mingil määral kohustuslikud olla. Parimad tingimused Kõige rohkem, üheksa võistkonda, oli eilsel teatesuusatamisel välja pannud Kesklinna kool. «Me tahtsime võimalikult paljudele võimaluse anda. Kõik seisavad siin rõõmsate nägudega ja ootasid nädalate kaupa, et saaks suusatada,» rääkis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Roomet Viira. Kesklinna koolis on suusabaas ja õpilased saavad igal koolipäeval suusatamas käia, lisaks laupäeviti. «Meil on kõik suurepärased võimalused. Ei ole kuulnud, et teistel koolidel oleks,» ütles Viira. Õpetaja sõnul sõltub laste huvi suusatamise vastu eelkõige vanusest, aga neid, kes ei taha talvel välja minna, hindamisel ei karistata. Tähtverre oli tulnud suusatundi kirja saama ka Kivilinna kooli 4. klassi õpilane Kristiina Kala, kellel siiani oli vabastus kehalise kasvatuse tunnist ja ainult üks tund kirjas. Talve jooksul tuleb vähemalt seitse korda suusatamas käia. «Tahaks rohkemgi, kõigile meeldib suusatada,» teatas teksapükstes Kristiina ja lisas: «Pidin ostma paksud püksid, aga ei leidnud ilusaid.» Õpetaja aktiivsus Teatesuusatamise võistluse korraldaja Piret Silm Tartu spordiseltsist Kalev rääkis, et see üritus õigustab ennast, sest muidu ei tule paljud lapsed üldse suuskadega välja. Korraldaja sõnul on gümnaasiumiõpilaste osalemine jäänud väga hõredaks. «Ei ole ju nii, et ainult väikesed võiksid väljas olla. Kõik klassid peaksid olema esindatud,» leidis Silm, kelle meelest saab kõik alguse ikka õpetajast. «On olnud juhtumeid, kus õpilased ajavad ise võistkonna kokku ja tulevad siia,» lisas ta. Miina Härma gümnaasiumi õpilased on võistlema toonud kehalise kasvatuse õpetaja Tähti Kilk, kes käib ise suusatamas ja kutsub õpilasi kaasa, sest koolis neil seda võimalust pole: «Kui lapsed selle pisiku kätte saavad, siis sõidavad hea meelega. Alustada tuleks lapsevanematest.» Kas teate? Tartu koolidevaheline teatesuusatamine • Tähtvere spordipargis. • Sõiduviis omal valikul klassikaline või vaba. • Võistkonna suurus 4 õpilast (2 poissi ja 2 tüdrukut) • Eile võistlesid 3.–9. klasside võistkonnad. • Täna võistlevad 10.–12. klasside võistkonnad.
Maakoolides on paremad võimalused Ilmatsalu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Enn Lilienthali sõnul nende kooli lapsed teatesuusatamise võistlusel ei osale, sest väikses koolis on üks kindel seltskond, kes esindab spordivõistlustel kooli. «Kui me kõigest osa võtaksime, siis ei jõuaks lapsed koolis käiagi,» põhjendas ta. Lilienthal, kes on ka Eesti kehalise kasvatuse liidu juhatuse esimees, rääkis, et ainekava järgi peavad tunnid väljas toimuma ja koolid täidavad seda nõuet vastavalt võimetele. «Maakoolidel on sellevõrra lihtsam, et loodus on lähedal ja kergem organiseerida talispordialade harrastamist õues. Ma olen kuulnud, et maakoolides väga paljud suusatavad,» märkis ta. Lilienthali sõnul käivad nende kooli õpilased nii palju väljas, kui lastel suuski ja uiske on. «Tänagi (eile – K. B.) käisime. Mida väiksem klass, seda rohkem lastele meeldib. Suusad on väiksemad ja on lihtsam kooli tuua,» lausus õpetaja. Ilmatsalu koolis suuski laenutada ei saa ja seal pole ka suusahoidlat. |
