9. Mida teete selleks, et oleks võimalik avada Tartu-Pihkva laevaliin? Keskerakond Tartu linna juhid on Pihkva võimudega aastaid läbirääkimisi pidanud. Paaril korral jõudsime eelkokkuleppeni, et laevaliiklus avatakse juunis, kuid nähtavasti jäi meil aasta number täpsustamata. Tegelikult pole see küsimus kohalike võimude pädevuses. Vene Föderatsiooni seadused keelavad välisriikide aluste sõitmise Venemaa siseveekogudel. Tartu keskerakondlaste palvel tõstatas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar läbirääkimistel Vene transpordiministri Igor Levitiniga ka Pihkva-Tartu laevaliikluse küsimuse. Selle tulemusena võttis Vene Föderatsiooni valitsus Levitini esildise alusel 18. detsembril 2006 vastu määruse Pihkva jõesadama ja Storo˛inetsi järvesadama avamisest välisriikide reisi- ja kaubalaevadele. Sellest teavitati ka Eesti välisministeeriumi. Laevaliiklus algab 2007. aastal (kui Pronkssõdur laeva põhja ei lase). Reformierakond Laevaliini on täna rohkem vaja Venemaale ja Pihkvale – Eesti ettevõtjad on selleks juba ammu valmis. Paraku ei ole Vene pool seda võimalust piisavalt tähtsustanud – Pihkvas seisab juba aastaid kahe uue hotelli ehitus ning turismieurosid oleks sinna lausa karjuvalt vaja. Tartu-Pihkva laevaliini avamine on võimalik juhul, kui meie Vene naabrid avastavad regionaalpoliitika ning annavad Pihkva inimestele võimaluse teha mõistlikke majandusotsuseid. Rahvaliit Eesti poolt on kõik ettevalmistused juba tehtud ja esimesi samme on astunud ka Venemaa. Eelmise aasta lõpus avati välismaa laevadele võimalus kasutada Pihkva ja Staro˛inetsi sadamat. Selle aasta kevadel saavad kokku kahe riigi piiriesindajad, et leppida kokku koordinaadid, kus saaks toimuda piiriületamine. Peaasi, et oleks huvi ka laevafirmadel oma laevad käiku panna. Mõistagi on vaja pidevalt süvendada Emajõge ja Eesti väravaid Peipsi järvel, samuti tuleb avada ametlikud sadamad Tartus, Omedus, Mustvees ja Mehikoormas. Eestimaa Rohelised Tartu maavalitsus, linnavalitsus ja eraettevõtjad on teinud laevaliini avamiseks väga palju tööd, nii on ka Venemaa poolel Tartu-Pihkva laevaliini vastu huvi. Seni on lahendused takerdunud riikidevaheliste kokkulepete bürokraatiasse ning soikunud. Selle laevaliini avamine on oluline ning see tuleb võtta üheks välispoliitiliseks prioriteediks. Isamaa ja Res Publica Liit Eesti pool ja Rein Kilk isiklikult on teinud selleks kõik endast oleneva ja kohati tundub, et rohkemgi veel. Loodame, et Vene saab aru, et protsessi edasine blokeerimine toob kahju peaasjalikult Venemaa enda loodepiirkonnale. Jätkame intensiivset välis- ja majandusdiplomaatiat laevaliini avamise võimalikuks tegemise nimel. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Laevaliiklus Pihkvaga on takerdunud Vene võimude taha. Ühe probleemi lahendamine, nagu laevaliikluse avamine Peipsil, seotakse teiste ja antud juhul asjasse mittepuutuvate kahepoolsete suhete probleemiga. Vaadates Venemaal õhutatavat hüsteeriat Eesti suhtes, pole lähitulevikus ilmselt suhete normaliseerumist ette näha. Selle muutmine pole paraku ka Eesti võimuses. Seega peame jätkuvalt olema avatud ja hoidma initsiatiivi, kuid erilist lootust ei paista hetkel olevat. |
Vanemad uudised
