Paljude sportlaste ettevalmistuses tähtsat rolli mängiv massöör Lauri Rannama hoolitseb sellegi eest, et Torinos medalit ihkav suusataja Andrus Veerpalu lihastes oleks tähtsatel päevadel teravus sees. Foto: Toomas Huik

Talispordimekas tegeles Rannama 17. veebruariks tippvormi rihtivate Veerpalu ja Mae lihastega tavaliselt üle päeva – poolteist tundi korraga. «Aga jäika graafikut pole. Kui sportlastel on mingi probleem, saavad nad kohe minu juurde tulla,» rääkis Rannama.

Samal teemal: Suusasprinterid mängisid finaalikoha maha

«Nende meeste huvides olen valmis töötama 24 tundi ööpäevas,» jätkas 28-aastane eestlane mõtisklust. «Usun, et Veerpalu ja Mae lihased on medalisõiduks valmis. Samas ei masseeri mina kedagi olümpiavõitjaks. Edu alus on ikkagi väga tugev harjutamine.»

Kasutab jõulisi võtteid

Rannama kinnitusel on Salt Lake City mängude triumfi korrata ihkaval Veerpalul viimase kuu vältel olnud väikseid tagasilööke. «Andrusel oli kerge seljavaevus, mis tekkis kolm nädalat tagasi külma ja tuulise ilmaga Otepääl harjutades,» märkis suusastaari abiline.

Õnneks seljahäda Veerpalu treeningurütmi eriti ei häirinud. «Vaevus andis tunda mõnes asendis,» sedastas Rannama. «Andrusega on väga meeldiv koostööd teha, ta ei muutu kunagi liiga nõudlikuks. Andrust masseerides üritan endast anda 110 protsenti.»

Rannama sõnul on 35-aastasel Veerpalul hea vastupidavuslihas. «Andrus oma lihastele treeningutel armu ei anna,» lausus Rannama. «Ta üritab neist alati viimast välja pigistada. Kuid Andruse lihased reageerivad masseerimisele paremini kui Jaagu omad.»

4. veebruaril toimunud Davosi MK-etapi järel olid Mae lihased Rannama väitel päris kehvad. «Aga ta taastus kiiresti. See näitab, et organismi muud funktsioonid töötavad korralikult. Jaagu lihaste seis on iga päevaga üha paremaks muutunud,» selgitas Rannama.

Peeter Kümmelit «töödeldes» kasutab Rannama pehmelt öeldes jõulisi võtteid. Sprinter toob kuuldavale häälitsusi, mis võib uksest mööduvates hotelli töötajates tekitada vastakaid mõtteid. Kindlasti ei luba hääled arvata, et Kümmelit silitavad kenad Šveitsi piigad.

Viis aastat suusatiimis

Kui lühikestes pükstes ja palja ülakehaga sprindilootus massaažilaualt lõpuks püsti tõuseb, küsib Rannama talt: «Kas tegin palju haiget?» Kümmel raputab pead, katsub igaks juhuks käsi-jalgu ning vastab siis reipalt: «Homme olen treeningul jälle väga terav!»

Rannama hakkas massöörileiba maitsma elu sunnil, kui õppis Tartu Ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas füsioteraapiat. «Ema vahel kodus ütles, et mul on head käed. Kolmandal kursusel otsisin taskuraha teenimiseks võimalusi,» meenutas ta.

Rannama esimene hoolealune oli kurikuulus suusataja Elmo Kassin. «Esimene emotsioon massööriametist ei olnud hea, otsisin isegi teisi tööotsi, ent midagi ei pakutud. Vahepeal tekkis ikkagi pooleaastane paus. Seejärel hakkasin ise endale tööandjaks.»

Pärast 2001. aasta MMi kutsus Mae sõbra soovitusel Rannama suusatajatele appi. Järgnesid läbirääkimised treener Mati Alaveriga, kes esitas oma tingimused. Esialgu Rannamale pikka lepingut ei pakutud, kuid mõlemaid pooli rahuldav koostöö toimib viiendat hooaega.

----------------------------------------------------------------

Rannama käed toovad edu

Tippmassöör Lauri Rannama aitab suusatajate kõrval kergejõustiklasi Kristjan Rahnut, Mirjam Liimaskit, Tarmo Jallaid ja Veera Baranovat, karatekat Marko Luhamaad, rammumeest Tarmo Mitti, aga ka teisi.

«Arstid saadavad minu juurde igasuguseid inimesi, kellel on probleeme,» rääkis Rannama. «See pakub mulle erialaselt isegi rohkem rahulolu kui töö nendega, kes raha maksavad. Abistan meeleldi.»

Samas paisub Rannama töökoormus liiga suureks. «Kui koju jõuan, ütleb elukaaslane, et olen nagu kodus, aga ei ole ka. Ma ei suuda kellelegi ära öelda, kui näen, et inimene vajab abi,» tõdeb Rannama. (PM)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5