Uskuge mind, ühishuvid on olemas. Ka minu hinnangul on linnas kohti, kuhu kasiino ei sobi. Varsti peaaegu kaks kuud kestnud klaperjaht kasiinofirmadele ning linnarahva hirmutamine võinuks olla olemata, kui linn oleks meiega teemat arutanud ühise laua taga.

Reeglid paika

Uuest hasartmänguseadusest ning sellega kavandatavatest võimalikest muudatusettepanekutest rääkides pean tunnistama, et tegelikult oleme linnaga enamikus küsimustes sama meelt. Ka Kristiine Kasiino arvates ei peaks mängusaalid otse koolide ega teiste haridusasutuste akendesse paistma, otse nende ukse all olema.

Lasteaedu, koole, huviringe, spordiklubisid jt lasteasutusi on linnas aga igal sammul ning seetõttu ei oleks mõistlik mängusaalide ja lasteasutuste vaheliste keelumeetrite kehtestamine. Ka elumajades ega vanalinna südames ei ole mängusaalide õige koht.

Omavalitsuste suuremate õiguste vastu ei saa samuti midagi olla, kui mängureeglid on täpselt paigas ning mängusaalile korraldusloa andmine ei sõltu ametnike suvast.

Hasartmänguturu korrastamisest võidavad kõik. Kui linn soovib jõulisemalt sekkuda, võiks ta kontrollida oma territooriumil tegutsevate või äri alustada soovivate hasartmängufirmade omanike ja juhtide tausta, samuti seda, kas majandustulemused on reaalsed ja tulud läbipaistvad. Korrektsed ettevõtted ei saa linnale kahju tuua.

Hasartmänguturg on Eestis kõrgelt maksustatud ja nendest tuludest saavad osa nii riik kui ka omavalitsused.

Näiteks hasartmängumaksust rahastab hasartmängumaksunõukogu suures osas ka kohalikke projekte. Lisaks annavad hasartmänguoperaatorid palju otsetoetusi ja tegelevad sponsorlusega. Hasartmängude korraldamine Eestis on üks kõige enam reguleeritud valdkondi: saalidesse ei lubata alla 21-aastasi noori ega alkoholi- ja narkouimas inimesi. Neid nõudeid ka täidetakse.

Kord on majas

Suuremad kui 15 000-kroonised võidud registreeritakse ning hasartmängu korraldava ettevõtte omanike ja juhtkondade taust on enne tegevuslubade andmist põhjalikult kontrollitud. Omanike, juhtide ega töötajate seas ei tohi olla inimesi, kes on kriminaalkorras karistatud või kelle kriminaalkaristus kehtib.

Koos Eesti Hasartmängukorraldajate Liiduga (EHKL) tegelevad hasartmänguoperaatorid pidevalt mängusõltuvuse teemaga, sest ükski hasartmänguoperaator ei ole huvitatud probleemsetest klientidest. Näiteks on mängusõltuvuse kahtlustega klientidel võimalus end EHKLis arvele võtta, et neid ei lubataks mängusaalidesse.

Hasartmängukohtades ei ole kunagi erilisi probleeme, kord on kõva ja seda suudetakse hoida – seda on tunnistanud ka politseiasutused. Üksikud vahejuhtumid avalikustatakse kohe. Baarides ja klubides aset leidvate vahejuhtumitega võrreldes on mängusaalides palju turvalisem. Vähemalt Kristiine Kasiinos tagab korra ISO 9001:2000 järgi toimiv juhtimissüsteem.

Ka riik on volitanud hulgaliselt kontrollorganeid hasartmängufirmasid pidevalt kontrollima, näiteks politsei, maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna ning rahapesu andmebüroo. Oleme alati kontrollijatega kenasti koostööd teinud ning seni pole meie tegevusele ka etteheiteid olnud.

Hasartmängufirmad on alati valmis dialoogiks omavalitsustega, et leida mõlemaid pooli rahuldav tulemus. Siiani pole linnavalitsused selles küsimuses initsiatiivi näidanud. Seepärast teen linnajuhtidele ettepaneku kokku saada ja asja üheskoos arutada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0