Tartu Postimees TEADE Online-intervjuu: esita küsimusi tööandjate juhile(80)
 «  15.jaanuar 2008  » 
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam/Advertising Töötajad Kuulutus ajalehte Tartumaa kinnisvara
» Täna
» Varia
Kultuuriaken
Täna Tartus
AHHAA valgusenäitus "Ahhaa, särab ja säriseb!"
Kevadlaat
Tartu Mänguasjamuuseumi 18. sünnipäevapidu "Meie Eesti"
AHHAA 4D elamuskino
Vabastav hingamine
 Tartu Postimees > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Laine Jänes: mälestise saatus sõltub omanikust


15.01.2008 00:01
Jüri Saar, Tartu Postimees


Kultuuriminister Laine Jänes möönab, et tõenäoliselt tuleb mõnigi hoone riiklikult kaitstavate mälestiste nimekirjast kustutada, sest ei riigil ega omavalitsustel jagu toetusteks piisavalt raha.

 
Laine Jänes

Tartu Postimees kirjutas hiljuti, et kümned Tartu, Tartumaa ja Lõuna-Eesti riiklikult kaitstavad arhitektuurimälestised on avariilises seisundis. Kes ja mis neid kaitseb, kui omanikul, olgu see eraomanik või omavalitsus, pole raha selle konserveerimisekski, restaureerimisest kõnelemata?

Seadus paneb vastutuse mälestise säilimise eest omanikule või valdajale. Seadusega on loodud ka mehhanismid, mis peaksid tagama mälestiste säilimise. Mälestise omanikul on õigus taotleda toetust avarii- ja konserveerimistöödeks ning muudeks mälestise säilimiseks vajalikeks tegevusteks kohalikult omavalitsuselt ja riigieelarvest.

Kahjuks peab nentima, et paljud ehitised on olnud juba siis halvas seisukorras, kui need praeguste omanike kätte jõudsid.

Kuid pahatihti ei piisa omanikul (olgu see omavalitsus või eraisik või äriühing) tõepoolest küllalt ressursse, et taastada ehitise originaalne olemus. Siis on esmatähtis ehitise säilitamine ja konserveerimine, milles samuti on oluline roll omanikul. Riigi eraldatud rahast päris kindlasti ei jagu kõigile taotlejatele.

Aga riigi toetust taotleda ikka tasub?

Paljud mälestised on oma aega oodanud juba aastaid ja nii mõnegi seisund on tänaseks muutunud selliseks, et väga tõenäoliselt tuleb need mälestiste nimekirjast kustutada.

Paraku ei ilmuta mälestiste omanikud ka ise küllaldast initsiatiivi taotluste kirjutamisel, avariilisi mälestisi on tegelikult tunduvalt rohkem, kui laekub taotlusi.

Ei tasu ka unustada, et kui omanikul pole raha, siis on üks võimalus müüa hoone sellele, kes hoolib ja kellel on võimalusi, olgugi et siin võib olla takistuseks emotsionaalne seotus hoonega. Niisiis sõltub mälestiste säilimine väga olulisel määral omanike võimalustest ja riigieelarvest eraldatava toetuse suurusest.

On veel omavalitsused.

Omavalitsuste võimalused oma eelarvest omanikke toetada on äärmiselt piiratud, paljudel juhtudel nad ei saa hakkama isegi nende endi valduses olevate mälestiste hooldamisega, rääkimata hoonete kindlustamisest.

Kindlasti on oluliseks aspektiks ka muinsuskaitse eritingimused, mis on tihti kallid. Seegi on paraku pidurdanud paljude omanike edasisi investeerimisvõimalusi.

Koalitsioonilepingus on pööratud suuremat tähelepanu muinsuskaitse alla kuuluvate kirikute taastamisele, toimib mõisakoolide programm ning liigutakse selle poole, et muud kultuuriväärtused ei laguneks, olenemata nende omandivormist. Kuid esmane vastutus kultuuriväärtuse säilimise eest lasub siiski omanikul.

Praegu peavad muinsuskaitseinspektorid, pisar silmas, vaatama, kuidas väärt hooned hävinud katuse tõttu koost lagunevad, aga kui omanikku pole või see ettekirjutusele vilistab, ei aita miski. Lahendust on nähtud võimaluses, et riik võtaks hoone säilimist tagava avariiremondi enda kanda ja hiljem esitaks omanikule arve. Mida sellisest ettepanekust arvata?

Siin on ilmselt mõeldud asendustäitmist, milleks annab võimaluse ka muinsuskaitseseadus. On põhimõtteliselt võimalik, et juhul, kui omanikul ei ole ka varem olnud vajalikke ressursse, maksab oluliste kultuuriväärtuste säilitamistööde eest riik.

See küsimus vajab aga kindlasti sügavamat juriidilist analüüsi ning sellega muinsuskaitseamet ka tegeleb. Ei ole mõtet rakendada sanktsioone, mis tegelikkuses ei toimi või rikuvad inimeste põhiõigusi – pean silmas eraomandi puutumatust. Tänaseni on rakendatud sama seadusepunkti teist võimalust ehk sunniraha.

Mis põhjusel viibib sügisel põlenud Ahja mõisa konserveerimiseks raha eraldamine ja milliseid võimalusi näete riigi poolt selle hoone taastamise toetamiseks?

18. sajandi lõpul valminud mõisahoone on suure kultuuriväärtusega objekt Eesti riigis. Kahetsusväärne, et kultuurilooliselt niivõrd oluline hoone oli jäänud seisma tühjana ning sellele ei leitud pika aja jooksul väärikat rakendust. Mõis ei olnud kindlustatud ega kaitstud vandaalide eest.

Seepärast on eriti kurb, et täna tuleb mõisahoone restaureerimise asemel tegelda esmajoones varemete konserveerimisega, et midagigi oleks võimalik järeltulevatele põlvedele säilitada.

Kultuuriministeerium on kursis Ahja mõisa taastamistööde ja hetkeseisuga, planeeritud tööde järjekorra ning maksumusega. Teeme kõik endast oleneva, et hoone konserveerimise esimene järk käivituks. Hetkel on oluline konserveerida seinad ja korstnad ning kindlustada nende säilimine.

Muinsuskaitseametilt on saadud raha ning ministeeriumi soovituse kohaselt on vald esitanud keskkonnainvesteeringute keskusele jäätmete koristamise taotluse.

Mõisa taastamine oleks mõnevõrra lihtsam, kui omanikul oleks konkreetne visioon mõisa tulevikust, sest see annaks võimaluse leida ka eelarvevälist raha hoone taastamiseks.

Samal teemal: Jüri Saar, «Kaitsealused arhitektuuripärlid hääbuvad», TPM, 06.01.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
TV3: skulptori meelest võiks pronksseast saada tudengite uus rõõmuallikas  (VIDEO)
Skulptor Mati Karmin loodab, et täna Tartu turu ette ilmunud pronksist siga saab tudengitele uueks rõõmuallikaks.
Tartlased püstitasid pronkssea
Siga liidab luule ja kunsti
Tartlased ei poolda seaskulptuuri kesklinna paigutamist
Vaata lisaks samal teemal
Prussakad ja värvikad legendid elavad renoveerimata ühikates 
Stela Kilk Nooruse 7 ühikas.
Foto: Sille Annuk


MTÜ Tartu Üliõpilasküla haldab kaheksat Tartu Ülikoolile kuuluvat üliõpilaselamut ja korraldab peamiselt Tartu Ülikoolis õppivate tudengite majutust.


> Loe siit | Kommenteeri
Nädala vanad lehed toovad mõne krooni 
Eesti Metalli Tartu osakonna juhataja Marko Erlich pani eile kaalule pappkastitäie reklaamlehti ja paki ajalehti ning teatas: kokkuostu tuues saab selle ligi kahekümne kilose hunniku eest pea kümme krooni.
Foto: Sille Annuk


Kümme kilo ajalehti pole just suur pakk, kuid kui see Jalaka tänaval tööd alustavasse kokkuostu viia, kõlksub taskusse viis krooni. Papist saab seal ka lahti, kuigi odavamalt.


> Loe siit | Kommenteeri
Arvamusplats
Laine Jänes: mälestise saatus sõltub omanikust

Kultuuriminister Laine Jänes möönab, et tõenäoliselt tuleb mõnigi hoone riiklikult kaitstavate mälestiste nimekirjast kustutada, sest ei riigil ega omavalitsustel jagu toetusteks piisavalt raha.
Ivi Drikkit: kui õige asutaks jalakäijate ühingu?
Küsitlus: politsei uued õigused

Mida arvate siseministeeriumi eelnõust laiendada politseile antavaid õigusi, mis muuhulgas lubaks kasutada jalaraudu, elektrišokirelvi, kaablivitsu, plastkuule, sidumisrihmu ja nööre ning muid füüsilist valu põjustavaid meetmeid?
Karin Bachmann: mängud võitjate lauas – kuhu see meid välja viib
Tööle sõitnud leedulanna sattus Kaunase asemel Tartusse 
Foto: Elmo Riig / Sakala


Eile kella 18.40 ajal sai Tartu politsei väljakutse Tartus Vahi tänaval asuvasse Maxima kauplusesse, sest sealsele turvamehele tundus ühe naise käitumine kummaline.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Preemiaid püüab viisteist Tartu Ülikooli teadlast 
Kalle Kasemaa
Foto: Ove Maidla


Tartu Ülikool esitas viisteist teadlast tänavustele riigi teaduspreemiatele kandideerima ja teaduspreemiate komisjon on kõik nad tänaseks ka kinnitanud.


> Loe siit | Kommenteeri
Rootsi abielupaar toetab Tartu peresid 
Rootslastest abielupaar on juba 16 aastat eestlasi aidanud – pildil võtavad koos heategijate Raimo Hakoula (vasakul) ja Anna-Liia Palosaarega kastist uusi vajalikke asju välja perekond Jaaska liikmed: Anry (taga keskel), Tony ja Da-vid. Kastile ja Raimole on kõige lähemale pugenud üks kaksikutest – särasilmne James.
Foto: Margus Ansu


Rootslastest abielupaar on pannud silmad särama paljudel tartlastel – 16 aastat järjepanu on nad Tartusse reisinud suure järelhaagisega, mis on täis vajalikke tarbeid puudustkannatavatele peredele.


> Loe siit | Kommenteeri
Peaminister kinkis koolidele Vabadussõja kaarte 
Tartu kunstigümnaasiumi poolt käisid kaarti Kalevipoja jalamil peetud aktusel vastu võtmas õpetaja Uudo Limak (paremal) ja 10. klassi noormees Robert Odrusk.
Foto: Sille Annuk


Kolm nummerdatud ja nimelist Eesti Vabadussõja ajaloo kaarti kinkis peaminister Andrus Ansip eilsel Tartu vabastamise 89. aastapäeva aktusel Tartu koolidele, kus on riigikaitseõpetuse tunnid.


> Loe siit | Kommenteeri
Lumekuninganna sulatas valla ühte 
Salaplaani peavad röövlitüdruk Laura Annast ja röövlid Neeme Lõhmus (vasakult), Mikk Kirikal, Kalev Elken, Madis Evart ja Joosep Tell.
Foto: Margus Ansu


Igas korralikus muinasjutus on kaunis printsess. Või siis kolm põrsakest või isegi seitse päkapikku. Alatskivi keskkooli ja kunstide kooli ühisetenduses «Lumekuninganna» käis laval suisa 141 tegelast.


> Loe siit | Kommenteeri
Maaülikool pani kirgi kütnud krundi taas müüki 
Rõõmu 10 krunt
Foto: Margus Ansu


Kogupaketi alghind on 20 miljonit krooni!
Eesti Maaülikool on välja kuulutanud enampakkumise mitmetele kruntidele Tartu linnas, millest suurim - Rõõmu 10 - tekitas vaidlusi 2006. aastal valitsuse tasandil.


> Loe siit | Kommenteeri
Õhuke jää manitseb ettevaatusele 
Eile Luunja silla all vanal jõe­­sängil õngitsenud mehed väitsid jää paksuseks 10–15 sentimeetrit.
Foto: Sille Annuk


Ehkki kalamehed hindavad järvede ja sootide jää paksuseks kümmekond ja enamgi sentimeetrit, soovitavad päästjad kannatada kalastamisega külmade taastulekuni.


> Loe siit | Kommenteeri
Go Bus jätkab Tartus reisijatevedu 
Foto: Sille Annuk


Oluliselt täiendatud kell 12.15!
Go Bus esitas täna hommikuks Tartu linnavalitsusele garantiikirja kümnele miljonile kroonile, seega kuulutas linn oma 27. detsembri otsuse ettevõttega liiniveolepingu tühistamise kohta kehtetuks.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Ihastes on vaid üks pakendikonteiner, Supilinnas pole sedagi 


Väide: prügi sorteerida on Tartus lihtsam kui sorteeritud prügist lahti saada. Tõestus: prügi sorteerimist õpetab tartlasele eelmisel nädalal postkastidesse jõudnud Tartu linnavalitsuse väike trükis, kuhu tegijad pole aga raatsinud kirja panna üldkasutatavate pakendikonteinerite ja vanapaberikonteinerite asukohti.


> Loe siit | Kommenteeri
 
Fotogalerii
15:54 26.11
Jõulukuuse teekond Kambja vallast Mäekülast Tartu Raekoja platsile
kõik galeriid
Täna
Tartu PM soovitab
Elu
 
Gallup
Kas Tartu linn peaks Go Busi kahjumi vähendamiseks dotatsiooni juurde maksma? (436)
Jah, kindlasti
 8.94%
Jah, kuid ainult kütuse kallinemise võrra
 11.93%
Ei, tuleks korraldada uus konkurss
 79.13%




Tartu lühiuudised
13:28 15.01
Tartu linn kinnitas lasteaedade koosseisud
13:27 15.01
Linn toetab korteriühistute ümbruste asfalteerimistöid
13:24 15.01
Vanasse katlamajja võib tulla squashihall
13:22 15.01
Aleksandri 12 hoovi rajatakse parkla
13:39 14.01
Maaülikooli avatud ülikool kutsub põllumehi talveülikooli
17:06 10.01
Kruuse saab uue abi
16:33 10.01
Sihtasutus kutsub terminoloogiat arendama
15:09 09.01
Kolmel tänaval on lootust asfaldile
Kõik tänased
Videouudised
Online intervjuud
Poliitfoorum
Kaebusteraamat
Blogid
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:31 Gallup: suur osa lugejatest on viimase viie aasta jooksul töökohta vahetanud

20:57 TV3: Kose elanikud tunnevad muret tuberkuloosihaigete vaba liikumise üle

18:43 Turvalisim on imikul magada külili või selili
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed