Küsitlus: politsei uued õigused

Jaan Kaplinski

Kirjanik

Põhimõtteliselt on võimalikud kõik vahendid, mis aitavad kurjategijat kinni hoida, kahtlusi tekitab aga valu põhjustamine. Elektrišokirelv on üsna ohtlik asi, see on mõnele inimesele surmagi toonud...

Kui tegu on tõsise vastuhakuga, siis võetakse raskemad meetmed kasutusele ka teisel pool, siis tulevad juba pommid ja muu selline – eskalatsioon põhjustab eskalatsiooni.

Ma pole asjatundja, ma ei tea, kuivõrd efektiivne on üks või teine abinõu, kuidas see oma eesmärki täidab.

-----------------------------------------

Aivar Otsalt

Lõuna politseiprefekt

Usun, et ei ole põhjust kahtluse alla seada meie politseinike oskust tegutseda vastavalt olukorrale nii, et õigusrikkujate vastu jõu kasutamisel ei ületata vajaduse piiri.

Seadusega ette nähtud meetmete konkreetsem fikseerimine aitab kindlasti konfliktsituatsioone ja arusaamatusi ennetada.

Puudulik seadus võib tuua kaasa olukordi, kus peab kasutama käepäraseid vahendeid, milleks politseinikel ei ole ettevalmistust, mis võivad inimestele näida ebaseaduslikud ja seega konflikti õhutada. Kõik õiguskorra tagamiseks seadusega paika pandud meetmed annavad ju inimesele võimaluse seaduse järgi käituda, samuti selle täitmist nõuda ja jälgida.

Kindlasti on põhjendamatud arvamused, et lisanduvad õigused võiksid muuta politseinikke vägivaldsemaks või inimeste suhtes hoolimatumaks. Kehtiva politseiseadusega on näiteks lubatud politsei märguande peale mitte peatunud sõidukit rehvidesse tulistada, aga seda inimeste elu ja tervist ohtu seadvat meedet kasutatakse järjest harvemini.

Paljudes riikides politseil sellist õigust ei ole ja politsei käest põgeneda üritavad kurjategijad saavad tegutseda väiksema riskiga kui Eestis.

Aare Märtson

TÜ kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juht

Mul on tunne, et niisuguseid jõuvõtteid ei hakata meelevaldselt kasutama. Teiselt poolt pole need kindlasti erilised inkvisitsioonivõtted, mida demokraatlikus maailmas ei tunta. Massikorratuste puhul, kui muidu ei saa, on need meetmed aktsepteeritavad, kolme inimese laialiajamiseks muidugi mitte.

Samas eeldan, et nende meetmete ja varustuse kasutamise kord kirjutatakse selgelt lahti, sest siin hakkab nüüd toimima inimfaktor – eks ole ka valdava osa lennuõnnetusi põhjustanud inimese viga, mitte masina rike. Karmid vahendid on vajalikud eriolukordades, igapäevases relvastuses neid ei peaks olema.

Kaitsemeetmetega ei peaks üle pingutama.

Näiteks elektrišokk võib põhjustada äkksurma, valu võib äärmisel vajadusel tekitada viisil, mille riskid on äärmiselt madalad. Esmase kinnipidamisvahendina on rihm mõeldav, aga siis tuleks seda käsitleda nagu žgutti, mille kastusaeg on piiratud.

Paraku on meil ka kogemusi, et politsei peab paar korda öö jooksul traumapunktis käima kalleid kaasmaalasi rahustamas.

Jääb mulje, et politsei ei julge olemasolevaidki tavavahendeid kasutada, sest seadus on nõrk – järelikult võiks nende kasutusala laiendada seda täpselt reglementeerides. Kui see eelnõu seaduseks saab, on kindlasti vaja põhjalikku rakendusseadust, väga selget reglementatsiooni.

Jaan Ginter

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor

Põhimõtteliselt suhtun positiivselt. Eelnõus toodud meetmete vastu ei saa olla, sest sunnivahendid on kuritegude vastases võitluses vajalikud, küll aga peab see olema detailselt reglementeeritud: millistes tingimustes üht või teist vahendit on lubatud kasutada.

Elktrišokirelva puhul sõltub kõik voltidest ehk millise pingega relv lubatud on. Kõik algab tegelikust rakendamisest, põhimõtteliselt on elektrišokirelv lubatav ja mitmel pool kasutusel, küsimus on selles, millise pingega lubatakse seda kasutada kurjategija tõkestamisel. Ta on alternatiiv tulirelvale, mille kasutamise tagajärjed peaksid olema hullemad, aga ka osa elektrišokirelva mudeleid on ohtlikult kõrge pingega, nii et tagajärjed võivad olla rängad. Eesmärk on ikkagi ajutine valu ja isiku vastupanu nõrgestamine, mitte pikaajaliste kahjude tekitamine.

Teine teema on see, et vahendite kasutamise üle peab olema piisav järelevalve, kõik kasutamise juhud dokumenteeritakse ja hiljem tehakse järelkontroll, kas kasutamine oli põhjendatud.

Võibolla oleks rohkem vaja, et inimesed tajuksid: nende vahendite kasutamise üle on tõepoolest võimalik esitada kaebusi, nende alusel kontrollitakse juhtunu täpsemalt üle, ja kui midagi on viltu, siis muuta kord mõistlikumaks. Praegu on paljude vahendite kasutamise regulatsioon puudulik.

Nii näiteks olid aprillirahutuste ajal kasutusel kaablivitsad, aga nende kasutus ei olnud veel reguleeritud – nüüd kehtestatakse kord, kuidas neid kasutada. Ei maksa arvata, et asi läheb hullemaks, loodetavasti läheb ikka paremaks, sest kasutamise kord muutub selgemaks.

Merle Jääger

Vanemuise näitleja

Hemi Sakkov

Arhitekt

Kiidan heaks. Kui jälle märatsema hakatakse, on märatsejaid hea ohjeldada. Aga see ei ole minu probleem, mina politseiga kakelda ei kavatse.