Sel nädalal valib Tartu Ülikool uue rektori. Nagu teame, on tegu pikemalt ette planeerimata üritusega, sest senine rektor Jaak Aaviksoo otsustas rohkem kui aasta enne oma volituste lõpptähtaega vankrit vahetada ja poliitikas õnne katsuda. Tühja kohta ei salli ei loodus ega inimühiskond ja nii asusid rektorikohta püüdma kolm ülikooli eri kollektiivide esitatud kandidaati: Ene Ergma, Birute Klaas ja Volli Kalm. Kolm professorit, Ergma lisaks veel akadeemik ja poliitik, Klaasile ja Kalmule enesekindlust andmas ülikooli prorektori kogemus. Kõigil on toetajaid, kõigil on kriitikuid ning väljast on väga raske otsustada, kes neist kõige paremini sobib väärikasse ja vastutusrikkasse ametisse. Samas on ülikooli rektor, meie vanima ülikooli rektor veel eriti, kogu Eestis silmapaistev persoon, arvamusliider eeskätt haridus- ja teadusprobleeme puudutavais, aga ka muudes olulisis asjus, avaliku elu tegelane, kellelt oodatakse visiooni ja tegusid meie rahvusliku intelligentsi püsimise ja kasvatamise huvides. Hakkamata siin üles lugema kõiki rektorile esitatavaid ootusi ja kohustusi, mööngem, et rektor peab oskama esineda ning muljet jätta nii ülikooli seinte vahel kui ka laias maailmas peale Eesti. Tartu Postimees on pakkunud rektorikandidaatidele kahel korral esinemisvõimalust: vestlusring ja endiste rektorite küsimustele vastamine (TPM, 9. ja 11.01.). Lisaks oli ülikoolis avalik väitlus (PM, 12.01.). Millise mulje kandidaadid nende põhjal jätsid? Ükski neist ei esinenud põrutavalt ei heas ega halvas mõttes – kuue samba taha jäävad alles nii teadus kui ka eesti keel, aga samuti lahendust vajav rahamure ja üha teravnev konkurents võimeka üliõpilaskonna pärast. Eks tänapäeva ülikooli põhiteema olegi see, kuidas Euroopas konkurentsile vastu pidada, nii et Tartusse tuleksid teadlased ja kraadiõppurid – järelikult tuleb pakkuda maailmatasemel teadust. Loomulikult ei saa mööda rahast ja rektori asi on saavutada, et riik maksaks kinni kogu üliõpilaskoha maksumuse, et ülikoolidele antav osa SKPst suureneks. Mõistagi on oluline ülikooli juhtimine, sisesuhtlus, demokraatia ja akadeemiline vabadus. Avalikest esinemistest saadud muljete põhjal kandidaatide vaadetes kardinaalseid erinevusi pole, põhiasjades on nad ühel nõul. Küll aga on erinevaid nüansse ning sõnakust või söakust oma vaateid demonstreerida. Keda asi huvitab, võib kõik rektorikandidaatide öeldu üle lugeda, vastuseid kõrvutada ja võrrelda. Tartu Postimees on seda teinud ja leidnud, et väitluste ja ilmunud materjalide põhjal annab endast kõige selgema pildi Volli Kalm, ja see pilt on sümpaatne. Ka Birute Klaasi pluss on ülikooli siseelu tundmine, ent Kalmust tundub ta kammitsetum. Ergma näikse asja vaatavat kaugelt – eemal ta ju ongi – ja seega on piltki kõige segasem. Eks kõrge kogu tee neljapäeval oma otsuse, kas lisada veel üks K-tähega rektor ülikooli ajalukku või kasutada tähestiku teisi võimalusi. |
