| |
|
 |
Võimlemistund Helika lasteaias, kus
uutele lastele on vabu kohti alles 2007. aastal. |
 |
Tartus napib endiselt lasteaiakohti
(8)
14.01.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ehkki kolmandat aastat kehtiv seadusesäte kohustab omavalitsust tagama
kõigile oma territooriumil elavaile lapsevanemaile võimaluse panna laps
lasteaeda, on vabade kohtade leidmine vaevaline ja eeldab pikka
planeerimist.
Eilse seisuga andis Tartu linna kodulehekülg teada üksikutest vabadest kohtadest nelja-aastaste ja vanemate laste rühmades, enamasti äärelinna lasteaedades. Sõimerühmades vabu kohti pole. Tartu haridusosakonna alushariduse peaspetsialisti Meeri Tampere sõnul on viimastel aastatel neist alaline puudus. Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger, kelle tütar Karola on kohe saamas kuuekuuseks, ütles, et nende pere alustas lasteaiakoha otsimist siis, kui laps oli just kahekuuseks saanud. Seda arvestusega, et siis läheb laps kaheaastaselt sõime- või kolmeselt lasteaiarühma. Selline koha broneerimine on üldine tava. Tartu lastepäevakodu Helika juhataja Marika Kört kinnitas, et praegu broneeritakse sõimekohti 2007. aastaks. Broneerida tuleb vara Punger märkis, et mitme maad kuulava telefonikõne ja paaris lasteaias käimise peale, mis selgitasid vabade kohtade võimalikkust paari aasta pärast, sai ta lapsele koha kinni pandud. «Kui pingutad ja otsid, on ilmselt võimalik leida,» nentis ta. «Aga nii see küll ei käi, et lähed ja võtad. Nagu sünnitunnistus käes, tuleb kohe joosta kohta otsima.» Üks teine Postimehele lasteaiakoha otsinguist rääkinud pere aga suisa häbenes oma naiivsust. Nimelt tundus neile läinud sügisel, et nüüd on emal paras aeg tööle ja lapsel lasteaeda minna, aga kohta polnud nad broneerinud Meeri Tampere haridusosakonnast nimetas uuringuile ja kogemusele viidates mitmeid põhjusi, miks lasteaiakohti napib. Esiteks on lastevanemate tööhõive pidevalt suurenenud, tööle minnakse üha varem pärast lapse sündi. Vanavanemate abi kasutamise võimalus on samas vähenenud, sest tööiga on pikenenud. «Kui 1990. aastate alguses eelistati last lasteada panna kolme-nelja-aastaselt, siis nüüd juba aasta ja üheksa kuu vanuselt, isegi nooremalt,» ütles Tampere. See tingibki olukorra, et sõimekohtadega on eriti kitsas. Ruumireservid otsakorral Olukorda ei ole päästnud seegi, et seadusega lubatud 14 lapse asemel on Tartu mõnes sõimerühmas ka 18 last. Esialgset leevendust olukorrale võib tuua Maarjamõisa ja Tähtvere lastepäevakodusse sõimerühmade juurdetegemine. Mujal Meeri Tampere sõnul ruumireserve uute rühmade avamiseks ei paista. Tartu abilinnapea Georg Aher nimetas, et ehkki linnal on plaanis uue lastaia ehitamine, ei ole selleks ilmselt tuleval aastal veel jaksu. Üks viis, kuidas tartlaste vajadusi lasteaiakohtade järele kiiremini rahuldada, oleks kohtade jagamisel Tartu laste eelistamine mujalt, näiteks linnalähedastest omavalitsustest pärit lastele. Aher lausus, et linn on valmis seda lahendust kaaluma. Maakonna lapsi käib Tartu lasteaedades üle kahesaja.
|